Sirje Endre: Põhikooli kiituseks

Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. See lause on nii tuttav, et igaüks meist võib une pealt öelda - mui­dugi, „Kevade"! Keerulisemaks läheb, kui küsida, et mitu klassi selles koolis oli, kus Arno, Teele ja Toots õppisid?

Kolm? Viis? Kuus? Ühes seltskonnas niimoodi küsisin ja kaaslased said koguni pahaseks. No mis tähtsust sel on, mitu klassi! Paunvere kool oli ju ometi väga hea

Nüüd, kui Juuru kool alustab viimast aastat gümnaasiumina, oli mõni volikogu kolleeg juba talvel mures: nüüd kaduvat Juurust kool... Kuid see ju pole nii. Järg­misel õppeaastal on Juuru Kool jätkamas kindlameelselt oma teed vaimse kesku­sena - tõsi, põhikoolina. Millegipärast on Eestis moes rääkida gümnaasiumist kui millestki kõrgemast ja põhikoolist kui tähtsusetust ja üksnes kohustuslikust. Sa­ma lugu oli mõni aeg tagasi kutsekooliga, täpsema nimega - ametikooliga. Et kui poiss mujale sisse ei saa, siis läheb kutse­kooli. Olukord on täna risti vastupidine, kutsekoolid on hoopiski tõusnud au sisse. Sinna pürgivad järjest enam ka kõrgkooli lõpetajad, nagu võis lugeda 22. augusti Maalehest.

Mulle väga meeldis Linnar Viiki arva­mus, kui ta mõni aeg tagasi kirjutas, et täiesti vale on seisukoht, nagu oleks põhi­kool alaväärsem kui gümnaasium. Tuleb hakata väärtustama põhikooli, kus õpeta­mine / õppimine sisendaks õpilasesse või­met ja oskusi maailma näha ja avastada. Viiki tsiteerides algab oskus maailma avastada põhikoolis, gümnaasiumis li­sandub analüütilisus ja seletamine. Nii­siis ei tähenda õpilaste puuduse tõttu Juu­rus aasta pärast gümnaasiumiosa sulge­mine hariduse andmise lõpetamist, vaid hariduse jätkamist - põhikooli osa täht­sustub veelgi. Juurus on olemas kooliha­riduse pikaajaline traditsioon, millele toe­tuda. 1694. aastal asutati meie kihelkonnas teadaolevalt esimene (kiriku)kool Juuru kiriku juures. Vahepeal oli igasuguseid aegu ja ka koole, mis millalgi algasid ja millalgi lõppesid. Kuid 1872. aastal alus­tas siin Juuru-Atla kool, mis, nagu palju aastaid hiljem selgus, ei olnud mitte ainult kool, vaid sellest koolist sai ka meie pai­ga ajaloo sümbol. Mullu tähistasime Juu­rus järjepideva koolihariduse andmise 140. aastat.

1869. aastal pidas Jakob Hurt Eesti I üldlaulupeol ühe oma kuulsatest kõnedest, mille põhiteesid võib kokku võtta üsna lühidalt, kõik nad käsitlesid haridust või haritust: 1) eestlased peavad rohkem kokku hoid­ma, 2) iga haridust saanud eestlane jäägu kind­lasti oma rahvale truuks (haritud eest­lasest saagu rahva juhtijad!), 3) Eesti koolis olgu õpetus rahva huvide ja tarviduste kohaselt korraldatud. Eesti kool valmistagu inimesi elu jaoks ette eestlastele kohaselt.

Kõne lõpus ütles Hurt: „Muretsegem, vabad Eestivennad, kõigest jõust niisugu­se kooli eest, meie ei või suuremat head oma järel tulejatele mitte teha."

Täna tegelevad kõikvõimalikud arva­musliidrid ja -festivalid, foorumid ja kom­mentaariumid üha sõnakamalt üksteist üle trumbates otsinguga, et mis on need väärtused, millele saaks eesti inimene oma elu ja tuleviku rajada?

Tuleviku võti võib peituda minevikus. Möödunud sajandi esimestel kümnendi­tel oli Eestis arvatavasti üks enim kasutatud mõisteid ühistegevus. Massiliselt asutati ühinguid, seltse ja ühistuid, loodi Eesti Ühistegeline Liit (1919) ja Ühistege­vuskoda (1936). Võitlus ja üksteise hal­vustamine taandusid koostöötahte, ühiste eesmärkide ja sallivuse ees.

Kool õpetab loovust, üksteisemõistmist ja ühistegevust kui võluvahendit problee­mide lahendamiseks, elu õnnelikumaks muutmisel. Kuidas saada heaks spetsia­listiks ja paremaks inimeseks, sõltub kõi­ge rohkem inimesest endast. Teekond en­dani on alati kõige raskem. Kool ja õpe­taja võivad aidata. Kui kodu saadab tee­le, siis kool annab julguse vaadata endasse.

Jakob Hurda kunagisest üleskutsest leian sõnumi meie valla kogukonnale, iga­le kodule, õpetajale ja õppurile, igaühele meist. Võtkem eesmärk, et Juuru Kool saaks Eesti parimaks! Meil on kool, kus ei tegelda mitte niivõrd ainete õppimise või faktide tuupimisega, vaid kus õppijale on loodud keskkond, mis aitab maailma avastada ja mõtlevat isiksust kujundada.

Rõõmsat uue õppeaasta algust!