Sorotšintsõ laada õppetund: mitu rahvust, kaks tõelisust, üks tõde

Sellest, et eesti- ja venekeelne kogukond Eestimaal hoopis erinevaid meediakanaleid tarbib, kus ka teinekord diametraalselt vastupidised seisukohad sees, on ammu kõneldud.

Ja kui jälle kuskil olukord plahvatusohlikuks muutub, tulevad kokku targad komisjonid Riigikogus, erinevates ministeeriumites ja mujal. Arutatakse, kas luua venelastele oma telekanal ja kui efektiivne see oleks. Milline oleks selle vaadatavus? Tänases meedias on aga veel üks oluline nüanss peale ametlikult suunatud ja professionaalsete ajakirjanike jagatud infovoogude. Need on rahva omaalgatuslikult levivad mõtted erinevates kanalites – Twitteris, YouTube`is jne. Ja need kanalid võivad saata korda võimsaid tegusid. Nii häid kui vähem häid. Nii on jää-ämbri kampaania sotsiaalmeedias aidanud lihasehaigete seltsil koguda juba üle 80 000 euro. Sotsiaalmeedia on aidanud saada presidendiks ja kutsunud kokku erinevaid rahvaid meelt avaldama.

Huvitav on võrrelda, kuidas reageerivad Eestimaa eestlased ja venelased sama uudise peale. 29. augusti Harju Elu avaldas teate Maardust, kus linnavolikogu, linnavalitsuse ja korraldajate ühise otsusega muudeti 13 aastat korraldatud Sorotšintsõ laada nime, muutes Ukrainast pärit ja mujalgi Euroopas tuntud ürituse Sorotšintsõ lihtsalt Maardu sügislaadaks.

Uudis ise oli selline:

„13 aastat on Maardu linnas peetud Ukrainast alguse saanud ja üle Euroopa tunnustuse võitnud ukrainlaste üht tähtsamat rahvapidu, Sorotšintsõ laata, kirjutab Harju Elu.
Läinud aastal toimus rahvaüritus Maardus nime all Eesti-Ukraina folkloorifestival „Sorotšintsõ laat Maardus”. Osales rohkem kui poolsada rahvakollektiivi nii Eestist, Ukrainast, Valgevenest kui ka Venemaalt. Enam kui 20 000 külastajale pakkusid oma kaupa, peamiselt käsitööd, 600 kaubitsejat.
Kõik need aastad korraldas Sorotšintsõ laata Maardu rahvamaja töötaja, Ukrainas sündinud Mykola Švets.
“Eks ma kõik need Ukraina rahva traditsioonid, mis olid aastasadu püsinud Mirgorodi ümbruses, tahtsin ka Eestisse tuua, siin ühe üldrahvaliku peo nii maardulastele kui kõikidele külalistele korraldada,” meenutas Mykola Švets Sorotšintsõ festivali algust. Mehel see ka õnnestus: ürituse aegu said külalised nii kaugelt kui lähedalt tuttavaks Nikolai Gogoli ja teiste Ukraina kultuuri suurkujudega, aga ka rahvakultuuriga
Nüüd, arvestades poliitilise olukorra keerukust Ukrainas, otsustati Sorotšintsõ laat ümber nimetada Maardu Sügiskarusselliks.
Mykola Švets: “See oli üldine kollektiivne otsus, mida toetasid nii linnavolikogu, linnavalitsus, ürituse korraldaja kui ka Maardu rahvamaja.”
Ka Mykola Švets ise peab nimetatud otsust õigeks, kuna sellega loodetakse ära hoida igasugused ekstsessid, mis suurel rahvaüritusel juhtuda võiksid.
“Arvan aga, et see ürituse mastaape ei vähenda. Tulla on lubanud erinevad kultuurikollektiivid, oma kaupa on pakkumas taas ligi 600 kaupmeest. Ja nagu ikka, ootame tuhandeid külastajaid."

Kuidas reageeris
sellele väikesele infolõigule meedia, nii eesti- kui venekeelne “rahva
arvamus”. Kuna samasisulise artikli avaldasid nii eesti- kui venekeelne Delfi,
siis võib julgelt väita – väga aktiivselt regeeriti mõlemas keeles. Eesti
Delfis oli loole 87 kommentaari, venekeelses portaalis 42.

Avaldame siin esmalt
mõned eestikeelsed (ja -meelsed) arvamused (muutmata kujul):

·        Miks te häbenete oma rahvust.Sellisel moel teevad venelased varsti teid kõiki maatasa! Eestlane on uhke,et on eestlane, ka ukrainlane peab näitama kõigile, et ta on uhke oma rahvuse üle.

 Edaspidi võiks Ukraina nime kasutamisest loobuda ja kasutada selle asemel Novorossijat. Eestis on Ukrainlasi palju rohkem, kui ametlik statistika seda näitab. Suur osa neist käivad siin tööl("kalevipojana") ja töötavad metallitöö ettevõtetes ja toiduainetööstuses liinitööl. Eestis nad arvel ei ole, sest on siin turistiviisadega. Põhjus peitub selles et tööviisadega välismaalaste kasutamise eest peaksid Eestis firmad rämedaid riigimakse maksma – ja nii ongi Ukraina oskustöölise asemel vormistatud treialiks-kraanajuhiks 100-aastane Maali Kükametsast.

·        Arkpüksid! Seal võiks Ukraina toetuseks koguda kas või raha jne Nüüd on see kui pidu katku ajal.

·        Tõesti, tõesti – oleks võinud nime muutmata jätta ja teinud korjanduse Ukraina rahva toetuseks, paljud laadakülastajad oleks teinud annetusi.

·        See on ikka uskumatu ebaviisakus ukrainlaste vastu, et nende peo nime ära muutsite. Häbi peaks olema linnasakstel ja korraldajatel. Oleks hoopis pidanud just suuremalt kui iga aasta reklaamima ja kõiki eestimaalasi Ukrainat toetama kutsuma mingi korjanduse kaudu. Selline jälk venelastele pugemine on ikka kole küll. Ja tegelikult peakski seal üritusel just ühe protestimiitingu korraldama Ukraina toetuseks ja Venemaa häbistamiseks. Kus riigis me elame? Kas riiklikul tasemel ei saa kuidagi selliseid venemeelseid ja ametliku riikliku poliitika vastu töötavaid ametnikke karistada?

 

Avaldame ka mõned venekeelsed (ja -meelsed) kommentaarid:

·        Õieti tehtud. Kuigi olen ise ukrainlane, aga pärast seda kui  Odessas põletati sini-kollase lipu all inimesi, ma seda lippu enam näha ei või. Aga nimi on hea. Mõne aja pärast võiks laat selle tagasi saada.

·        Nimetagem üritus parem Maardu Maidaniks.

·        Mina ostaksin sealt  kõige parema meelega georgi lindikesi, iseendale ja oma sõpradele

·        Kui aga tõsiselt rääkida, siis on see laat külastajaile lihtsalt hea meelelahutus. Kui võimalik, olen seda laata alati külastanud.

Pole mõtet rohkem kommentaare tuua, niigi on selge – kuigi Harju Elu rääkis ühte moodi ja ühest asjast mõlema kogukonna esindajaile, saadi sellest loost ometigi kahte moodi
aru. Ja vastavalt ka ennast väljendati (valisime ainult kõige viisakamad väljaütlemised). Nii et ei ole alati ajakirjanike süü, et ühest asjast kahte moodi aru saadakse. Teine rahvus   elab omas keele- ja kultuuriruumis. Ja seda kujundatakse mujalt, mitte Tallinnast või
Maardust.

Aga oli venekeelses kommentaariumis ka selliseid väljaütlemisi: “Tubli Shvets!”

See annab ehk lootust.