Sügisesest liiklusest
Liiklemine muutub raskemaks ja ohtlikumaks kõigile liikluses osalejatele. Politsei tuletab kõigile liiklejatele meelde ammu teada-tuntud tõsiasju: liikluses tuleb olla tähelepanelik ja austada ning arvestada kaasliiklejatega. Kindlasti peavad täiskasvanud liiklejad olema eeskujuks lastele, oma õige eeskuju ja käitumisega kujundame me turvalise ja teisi austava liikluskultuuri.
Autojuhtidele
Mootorsõidukite juhtidele tuletame meelde, et nad vaataksid kriitilise pilguga üle oma sõidukite tehnoseisundi. Hea juht, vaata üle, kas autol on all nõuetekohased rehvid, kontrolli klaasipuhastajate töökorras olemist, sest kulunud klaasipuhasti ei taga vajalikku nähtavust. Tähelepanu tuleb pöörata ka sõiduki valgustusseadmetele - kas kõik vajalikud põlevad, kas esilaternad on vastavalt nõuetele reguleeritud ja kas nende klaasid on puhtad.
Kindlasti peab meeles pidama, et halbade ilmade saabumisega tuleb arvestada ka sellega, et sõiduvõtteid tuleb suveperioodiga võrreldes korrigeerida. Sügis-talvisel perioodil tuleb autojuhtidel meeles pidada kuivõrd oluline on teeoludega arvestamine, tee- ja ilmastikuoludele vastava sõidukiiruse valimine, et mitte seada ohtu ei enda ega ka teiste liiklejate elu ja tervist.
Jalakäijatele ja jalgratturitele
Kahjuks ei ole meie mustas kroonikas sügis-talvisel ajal harvad teated, kus räägime hukkunud või raskelt vigastada saanud jalakäijast või jalgratturist, kes oli tumedas riietuses ning helkurita, valgustuseta. Helkuri kandmine on valdkond, kus lapsed on täiskasvanutele eeskujuks: lapsed ja noorukid kannavad helkurit meelsamini kui täiskasvanud. Lubamatult vähe kantakse helkurit või kasutatakse pimedal ajal laternat eelkõige maapiirkondades, kus tegelikult on see linnast olulisemgi, sest tänavalgustus üldjuhul puudub. Jalakäija või jalgrattur näeb tuledega sõitvat autot juba kaugelt. Tõenäoliselt eeldab ta, et autojuht näeb ka teda, aga tegelikult näeb autojuht valgustamata kaasliiklejat alles umbes 30 meetri kauguselt. Kui autojuhti osaliselt pimestavad vastassuunast läheneva sõiduki tuled või kui on sajune ilm, võib valgustatud liikleja märkamise vahemaa veel tunduvalt väheneda. Kui siinkohal veel meelde tuletada, et 90km/h liikuva auto peatumisteekond on vähemalt 60 meetrit, siis sellest võib juba oma järeldused igaüks teha. Helkuriga varustatud jalakäija või jalgrattur on lähitulede valgusel nähtav juba 130 – 150 meetri kauguselt. Selline vahemaa jätab autojuhile piisavalt aega reageerimiseks ning võimaldab sõitu õigeaegselt aeglustada ning kaasliiklejast ohutult mööduda. Arvestades meie linnade kohati puudulikku valgustust ja sügis-talve ilmaolusid, tuleb helkurit kanda kindlasti igal pool. Asulates on liiklus tavaliselt tihedam ja juhil on selles liikluskeerises ka tänavavalgustuse olemasolul palju kergem märgata jalakäijat, kes on ennast paremini nähtavaks teinud.
Hea lugeja, kes Sa igapäevaselt osaled liikluses. Kontrolli enda käitumist meie liiklusmaastikul, jälgi, et Su lähedased millegi vastu ei eksiks ning ole sirguvale põlvkonnale oma käitumisega eeskujuks. Ühiste jõupingutustega suudame parandada meie liikluskultuuri ning õnnetusi juhtub üha vähem. Kui Sa märkad vajakajäämisi liikluskorralduses või märkad midagi, mis vajaks muutmist, et muuta liiklemine ohutumaks ja Sa ei tea, kelle poole pöörduda, anna sellest teada oma piirkonna konstaablile. Tema oskab Sinu sõnumi kindlasti viia vajaliku ametkonnani või asjaomase isikuni. Lõpetuseks lisaksin, et alati tasub politseid informeerida toimepandud või pealtnähtud õiguserikkumistest, sest nii suudame me üheskoos oma elukeskkonda turvalisemaks muuta.
