Suusatunnid teevad muret nii lastevanematele kui õpetajatele

24. jaanuari Postimehes oli kirjutis suusaveerandi kehalise kasvatuse tundidest, mille pealkiri „Laiskus, vaesus ja vanemate toe puudus" ning üldine tonaalsus tegid ühe lapsevanema meele mõruks ja ajendasid pöörduma Märjamaa Nädalalehe poole, sest artiklis oli üks kommentaar võetud ka meie gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajalt Kalle Kollinilt.

„Olen Postimehe artikli pärast ärritunud. Olen ostnud suusavarustuse ja kahtlase ilma korral kaasa pakkinud ka tossud. Olen omalt poolt teinud kõik, et laps saaks tunnis kaasa teha ja mind riivas väga selle artikli pealkiri.
Kuulsin oma 5. klassis käivalt pojalt, et hinde saamiseks on neil vaja läbida kolm distantsi. Kas kolme korra suusatamise pärast on tõesti vaja osta kallis suusavarustus? Miks karistatakse lapsevanemaid, kes selle väljamineku on teinud? Selle mõne korra jaoks oleks õigem rentida varustus koolist! Tunnid tuleks läbi viia nii, et kellel on suusad ja kui ilm on sobiv, siis saabki suusatada," ütles lapsevanem, kelle nimi on toimetusele teada.

Kalle Kollin ütles, et Postimehe artiklist kumab läbi õpilaste vastumeelsus suusatamise suhtes. Ta ütles et juba pealkiri on mõjutusvahend, see lugu kindlasti tekitab segadust ja temaga peetud telefonivestlusest on autor valinud välja üksikud katked.

Kollin näeb oma tundides, et suusatamine kui tehniline spordiala on mõnelegi raske, aga noorte hulgas on ka palju ülekaalulisi ja nõrgukesi. Nii sportlikke kui vähem sportlikke püüavad õpetajad liikuma panna ja õpetada suusatamise tehnikat. Kolm distantsi tuleb sõita hindele, aga suusatada saab palju rohkemates tundides. „Kes tahab suusatada, saab seda suusaveerandil teha," kinnitas õpetaja Kollin. Hokit mängiti eelmisel nädalal haiguste laine pärast.

Lapsevanematele soovitas õpetaja: ei ole ju tarvis osta väga kallist suusa- ja spordivarustust, toime tuleb ka odavamaga.

Kooli direktor Andres Elmik annab kehalise kasvatuse tunde gümnaasiumiastmes. Ta kinnitas, et üldjuhul ongi nii, et kes on kooli tulnud oma suuskadega, see saab suusatada. Ja läbida ei tule mitte vaid kolm distantsi, mis on vajalikud hinde saamiseks, vaid suusatada saab iga kord, kui tingimused võimaldavad.

Kui korraga on mitmel klassil kehaline kasvatus, siis kõigile kooli 20 suusapaarist ei jätku ja tõesti võib juhtuda, et jalga võid saada vajalikust palju suurema saapa. Tundides osa suusatavad, teised mängivad kas hokit või saadetakse jooksma. Õpetaja on kas hokiplatsi ja suusaraja vahel, nii et saab mõlemat tegevust jälgida või liigub õpetaja suuskadel õpilastele vastu, näeb neid ja saab juhendada.

Direktor lisas, et kunagi tahab kool kindlasti suuski juurde osta, kuid sel aastal kulub õppevahendite raha vaid õpikutele ja töövihikutele.

Hea lugeja, kuidas on suusatundide toimumine lahendatud sinu lapse koolis? Kas kehalise kasvatuse tunnis peaks suusatamine olema kõigile õpilastele kohustuslik? Kirjuta oma arvamus kommentaaridesse või saada pikem lugu aadressil [e-mail]