Taheva valla rahvas külastas Vasteliina valda
Projekti üheks ettevõtmiseks oli 23. juulil õppereisi korraldamine Vastseliina valda, et oma silmaga üle kaeda, kuidas seal kandis külad elavad, mida tehtud on ja mida kavandatakse. Vastseliina vald on tuntust kogunud oma süsteemse külade arendamisega ning seetõttu oli põnev kuulda, kuidas selleni on jõutud. Vallas
Õppereisisile tuli kokku 40 huvilist, nende seas ka mõned Tõlliste ja Karula valdade inimesed. Vastu võttis meid MTÜ Vastseliina Külade Ühenduse juhatuse esimees Aado Kuhlap. Selle mittetulundusühingu tegevuse eesmärk on külaelu edendamine Vastseliina vallas ning tegevus hõlmab kõiki Vastseliina valla territooriumil asuvaid külasid.
Esmalt kohtusime Vastseliina vallavanem Raul Tohviga, kes andis ülevaate valla elanikkonnast, küladest, tehtud ja töös olevatest projektidest, volikogu ja vallavalitsuse tööst ning vallavalitsuse hallatavatest asutustest. Vastseliina vallas on 46 küla, kus elab umbes 2200 inimest. Volikogus on 13 liiget ning vallavalitsuses töötab 11 inimest.
Viitka päevakeskuses nägime, kuidas endisest koolimajast on saanud külakeskus, milles tegutseb ka raamatute laenutuspunkt. Viitka külla oli rajatud ka PRIA toel külaplats ja ujumiskoht. Palgalist inimest külakeskuses ei tööta, kõik vajalikud asjad tehakse külaelanike ühistöös. Kuigi Viitka piirkonnas tööandjaid pole, kinnitas külavanem Tiit Lõhmus, et seal on hea elada ja kuigi ta töötab teetöödel, siis töökohale ligemale kolimise plaani tal pole. Viitka külas tegutseb ka Metodistide kogudus, kellega koostööd hindas külavanem kõrgelt.
Piiskopilinnuse varemed koos infopunkti-muuseumiga Vana-Vastseliina külas oli loomulikult uhke vaatamisväärsus. Territooriumil haldab valla loodud Vastseliina Piiskopilinnuse SA. Turistile on selles paigas väga põnev ja minu hinnangul oli eriti muljet avaldav keskaegses riietuses daam, kes meile selles erilises paigas giidiks oli. Väga sümpaatselt saime teadmisi linnuse ajaloost ning keskaegsetest kommetest ja uskumustest. Ka praegu käisid linnuses hoogsad rekonstrueerimise tööd ning eurotoetuste logosid võis kohata lausa mitmes paigas. Muidugi pole linnuse majandamine kergete killast ülesanne ja vallaeelarvele on erinevate projektide kaasfinantseerimine küllaltki raske kanda.
Väga eriline oli puukujude näitus, mis oli üles seatud ühele mäekünkale. Saime teada, et kellelgi kohalikest elanikest on eriline tutvusringkond, mis koguneb aastas paariks-kolmeks nädalaks, et puukujusid meisterdada. Tänavu oli teemaks olnud erinevad putukad. Kaasa osta siiski sipelgat või tigu osta ei saanud, see-eest oli kõik tasuta vaatamiseks välja pandud.
Loosi külakeskuses rääkis külavanem Viive Tomson sealkandis tehtud projektidest ja kohvigi pakuti meile kohaliku omaalgatuse programmi toel soetatud termostest. Saime Loosi piirkonnas väga erilise kohtlemise osaliseks ja nii näidatigi meile vanausuliste puukirikut, mida vist iseseisvalt metsade seest kuidagi üles ei oskaks leida. Kiriku ümber oli ka väike kalmistu, mida isegi tänapäeval hooldatakse.
Voki külakeskus oli tehtud ainukesse nõukogude aegsesse kortermajja, mis külas on. Maja oli varem kasutusel olnud sotsiaalmajana, külakeskuseks kohandamine sai alguse selliselt, et kellel oli, see tõi värvi ja kellel oli, see tõi tapeeti ning külas liikus ringi korjanduse purk ja nii saadigi esmalt kokku 13000 krooni ja paari toa remont selle summa eest tehtud. Kõik tollased tööd tegid kohalikud ise. Nüüd on kirjutatud ka mitmeid projekte ja saadud toetusi ning maja nägi kena välja ning õhkkond selles oli väga südamlik ja kodune. Õues näidati ka Teeme Ära ürituse raames kuurist kohandatud laululava, mille taustal meiegi ennast pildistada lasksime. Mõnikord polegi vaja miljonit krooni, et midagi väga vajalikku valmis saada. Lihtsalt tuleb väärt mõte käepäraste vahenditega teoks teha ja kui kohalikud ise on planeerinud, korraldanud, ehitanud, siis on tulemus kõigile südamelähedane.
Aado Kuhlap ütles, et varem oli külade ühendusel vallas väga oluline roll kanda, aga nüüd on juba kõik tegutsevad seltsid-seltsingud ise niivõrd aktiivsed, et ei vajagi enam nii väga külade ühenduse toetust. Samas on nii, et vald rahastab stabiilselt külade ühendust ning mulle jäi meelde, et kui Loosi piirkonna MTÜ-l oli vaja laenu võtta, et PRIA-st toetuse saanud projekti elu viia, siis intresside ja lepingutasu jaoks saigi küla MTÜ toetust just külade ühenduselt mitte vallavalitsuselt.
Õppereis Vastseliina valda oli meeleolukas ning reisil osalejad said näha mitmeid positiivseid näiteid, kuidas võiks ka meie kandis toimetada.
