Täiskasvanud õppijate foorum Raplas: riigile on kasulik panustada haridustee jätkamise toetamisse
Arutluse all olid täiskasvanuhariduse võimalused Raplamaal. Foorumi avas Rapla TG direktor Valmar Ideon, kes tutvustas põgusalt kooli ajalugu ja selgitas praeguste õpilaste seas läbiviidud küsitluse põhjal tänapäeva koolielu toimimist ja valukohti. Õpilaste arv koolis püsib kahesaja piirimail ja nende päevaõppest väljalangemine on enamasti seotud nõrga õppeedukuse ja tööle asumisega. Siinkohal võin vilistlasena väita, et tegelike põhjuste enese jaoks avastamine ja sõnastamine nõuab kasvamist inimesena, mis on mõnikord pikk protsess.
Ehk siis soov iseseisvuda ja madal õpimotivatsioon on reaalselt aluseks õpitulemuste langusele ja tööle asumise põhjustavad pigem tekkinud vastuolud koolis ja kodus.
Kindlasti on ka sel puhul erandeid, kahjuks ei oska või ei soovi kõik vanemad toetada laste hariduse omandamist. Võrreldes fakte Valmar Ideoni esitlusest isikliku kogemusega, võisin veenduda, et kool on aastate jooksul ajaga kaasas käinud ja toimunud on muudatusi õppetöö korraldamises.
E-õpe on kindlasti hea võimalus neile õppuritele, kes igapäevaelus peavad arvestama tööst ja vanemlusest tulenevate kohustustega. Ka on suurenenud kooli poolt pakutavate lisa- ja valikkursuste maht.
Huvipakkuv oli asjaolu, et ligikaudu pool küsitluse läbinud õpilastest soovis ka hiljem õpinguid jätkata ja seostas paremat haridust konkurentsivõimega tööturul.
Pikaajalised eesmärgid toetavad kindlasti isiklikku õpimotivatsiooni ja seeläbi edasijõudmist nii õppetöös kui ka elus.
Oma kogemusele tuginedes võin etteruttavalt öelda, et õpingute jätkamine kutse- või kõrghariduses võib nihkuda mitme aasta kaugusele gümnaasiumi lõputunnistuse saamisest. Oluline on seada eesmärk ja leida endas tahe edasi pürgida, siis on lihtsam teha häid valikuid. Esitluses toodud näitajad haridustee jätkamise kohta olid suhteliselt madalad, kuid küllap on see seotud eelpool nimetatud asjaoluga - sageli puudub õpilastel võimalus koheseks edasiõppimiseks.
Vilistlaste edasise käekäigu kohta aastate lõikes kahjuks andmed puuduvad. Kutse- ja vabahariduse võimalusi tutvustasid erinevad Raplamaa täiskasvanute koolitajad. Lisaks gümnaasiumiharidusele on meie maakonnas piisavalt alternatiivseid õppevõimalusi.
Koostöö koolitajate vahel vajab veel lihvimist ja selle on enda õlule võtnud Rapla Rahvakool.
Hea näide tulemuslikust koostööst on Alu Rahvaõpistu poolt Rapla TGs korraldatav kursus „Sotsiaalsed õpioskused". Koolitaja tuleb ise kliendi juurde ja pakub mitmekülgselt oskusi arendavat õpet kitsale sihtrühmale. Kuuldavasti on õpilaste huvi nimetatud kursuse vastu suur: osalejate arv on kasvav.
Üllatusesinejaks oli haridusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna peaspetsialist Aino Haller. Tema ettekanne andis põhjaliku ülevaate riiklikest suundadest täiskasvanuhariduses nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Positiivsena võib mainida asjaolu, et ka kõrgemal tasemel on mõistetud tugiteenuste vajalikkust täiskasvanud õppijatele. Tugiteenuste olemasolu on eriti vajalik just põhikoolidest väljalangejate edasise taseme- ja kutsehariduse omandamisel. Madala haridustaseme ja erialase kutsetunnistuseta noor ei ole tööturul arvestatav ja vajab tõenäoliselt riigipoolset abi toimetulekul. Tõepoolest oleks riiklikult kasumlikum panustada ennetavalt haridustee jätkamise toetamisse.
Ideetasandil on eesmärk seatud ja eks aeg näitab, millised saavad olema vastavad väljundid.
Olen täna tänulik, et mul oli võimalus omandada keskharidus Rapla TGs, mis teeb võimalikuks minu praegused õpingud ülikoolis. Soovin tänastele õpilastele oskust unistada ja eesmärke seada ning pedagoogidele jätkuvat kannatlikkust.
AIRIKA RAHUOJA
Eraettevõtja,
Eesti Maaülikooli üliõpilane,
RTG vilistlane
