Tallinna ja lähiümbruse põhjaveevaru ning kvaliteedi uuringu tulemused on selgunud

 (6)
Salajõe küla puhta vee probleem
AllikasFoto: Sven Arbet

Harku valla tellimusel viidi läbi põhjaveevarude ümberhindamise uuring, milles analüüsiti Tallinna ja selle naaberomavalitsuste põhjavee kvaliteeti ning veeressurssi.

Uuringu tellimise peamiseks põhjuseks oli see, et Tallinna ümbruses olevates omavalitsustes on viimastel aegadel toimunud aktiivne arendustegevus ning nendesse on oma kodu soovinud rajada järjest enam inimesi. Ehitustegevusega on kaasnenud ka suurem veevajadus, mis paljudes omavalitsustes on jõudnud keskkonnaministri kinnitatud põhjaveevarude piirini.

Samamoodi on see ka Harku vallas Tabasalu ja Muraste piirkonnas, kus uusi detailplaneeringuid oli keeruline kehtestada, sest piirkonna kinnitatud põhjaveevarud olid oma piirini jõudnud. Selleks et ajaga kaasnenud muutustega, kus inimesed on soovinud järjest enam pealinnast välja kolida, kaasas käia ning võimaldada kinnitatud veepiirini jõudnud piirkondadesse jätkuvalt uusi maju ehitada, oli vaja tellida põhjaveevarude ümberhindamise uuring, millega kriitilistes piirkondades veevarusid suurendada.

Reaalne tarbimine on väiksem

Harku vallavalitsuse veespetsialisti Ergo Eesmaa sõnul on väga oluline nüanss see, et tegelik veetarbimine Harku vallas ei ole jõudnud kinnitatud veevarude ammendamiseni, vaid see number on lõhki minemas kehtestatud detailplaneeringute tõttu, millest paljusid pole tänaseks veel realiseeritud. „See tähendab seda, et veevarusid on ehitustegevuseks n-ö ette ära broneeritud, kuid see ei ole jõudnud paljude planeeringute puhul reaalse tarbimiseni, sest kehtestatud detailplaneeringud on jäänud senini veel üksnes paberile ega ole jõudnud ehitusfaasi,“ selgitas Eesmaa. Küll aga ei olnud võimalik seniste kinnitatud põhjaveevarudega Tabasallu lubada uusi planeeringuid, sest selleks oli Harku vallas asuva Tabasalu maardla jaoks kinnitatud veevarud juba lõhki.

Uuringu tulemused olid Harku vallale soodsad, sest kõige kriitilisemates Harku vallas asuvates maardlates, mis asuvad Tabasalus ja Murastes, suurendati kinnitatud ööpäevast põhjaveevaru. „Tabasalus suurendati 800 m³ võrra ööpäevas ja Murastes 1000 m³, nii et mõlemas neis maardlas on nüüd kinnitatud ööpäevane põhjaveevaru 2000 m³, mis on tuleviku perspektiivis eriti suur võit just Muraste piirkonnale, kus praegune reaalne veetarbimine on olnud alla 1000 m³ ööpäevas,“ ütles Eesmaa. Uued kinnitatud põhjaveevarud kehtestati kuni aastani 2042 ning sellise tarbimise juures peaks säilima ka tulevikus põhjavee kvaliteet ja piisav veekogus.

Kogu Harjumaa varusid vähendati

Kuigi senistes kriitilistes Harku vallas asuvates veemaardlates veevarusid suurendati, siis kogu Harjumaa tarbeks kinnitatud põhjaveevaru aga hoopis vähendati. „Vaadeldava piirkonna kinnitatud põhjaveevaru oli Kambrium-Vendi põhjaveekihis 68 100 m³ ööpäevas. Ümberhindamise järel on see aga 60 400 m3 ööpäevas,“ selgitas veespetsialist, kelle sõnul Harku vallas asuvate maardlate veevarude suurendamine toimus Tallinna linna arvelt, mille linnaosad ei vajanud reaalselt nii suurt kinnitatud põhjaveevaru, kui oli neile siiani ette nähtud.

Küll aga suurendati Tabasalu veemaardlas lisaks kinnitatud veevarule ka maardla alla kuuluvat piirkonda, nii et nüüd jäävad sinna sisse ka mitmed detailplaneeringute alad, mis siiani olid üldise Harku valla maardla arvestuses.

Püsivalt stabiilne kvaliteet

Lisaks veevarude ümberhindamisele uuriti süvitsi põhjavee kvaliteeti ning tulemused on rõõmustavad – kvaliteet on püsinud stabiilselt hea. Samuti uuriti piirkonna puurkaevusid ja nende tehnilist ning sanitaarset seisukorda. Mõõdeti ka nendes oleva veetaset, kaardistati vaadeldavates piirkondades asunud puurkaevude täpsed asukohad ning edastati nende koordinaadid keskkonnaagentuurile.

Ühtlasi selgitati uuringuga välja, et Kambrium-Vendi põhjaveekihi depressioonilehter, mis on põhjustatud ühte kohta jäävast intensiivsest veevõtust, on aja jooksul suundunud edelasse. „Praegu jääb see Saue valda Laagri kanti, kuid see liigub sealt edasi, mis on hea uudis, sest nii jääb see merest järjest kaugemale ning põhjavee kvaliteedile on mereveest tulenev võimalik oht järjest väiksem,“ tõi Eesmaa uuringust välja veel ühe positiivse nähtuse.