Üsna tavapärane on kohata toidupoes noori, ilmselgelt alaealisi, kes kassalindile energiajookide pudeleid ja purke laovad. Nende kofeiini sisaldavate toodete suurimaks tarbijagrupiks Eestis on saamas noored ja ka lapsed, kelle jaoks energiajook on muutunud sama tavaliseks kui limonaad.

Paradoksaalne on see, et eri spetsialistid on korduvalt tähelepanu juhtinud, et lapsed ei tohiks energiajooke tarbida. Räägitakse vajalikkusest suurendada nii laste, noorte kui ka lapsevanemate teadlikkust energiajookide võimalike kõrvalmõjude kohta.

Tervise Arengu Instituut tegi põllumajandusministeeriumi tellimusel energiajookide tarbimise kohta uuringu, mille tulemusi eelmise aasta lõpus ka tutvustati. Sellest tuleb välja, et suurim energiajookide tarvitajate osakaal on teismeliste, 7.–12. klassi õpilaste hulgas. Kui paljud lapsevanemad peavad normaalseks, et nende järglased ei tarbi suures koguses kohvi, siis energiajookidele need põhimõtted ei laiene, kuigi viimased sisaldavad samuti palju kofeiini ning teisi stimuleerivaid aineid. «Energiajookide tootjad teevad küll avalikkuse või tarbijakaitseorganisatsioonide survel kokkuleppeid, et energiajooke lastele ei reklaamitaks, kuid internetiajastul on reklaamid kättesaadavad kõigile ning kirevad pakendid, huvitavad nimed, sõprade eeskuju ja ahvatlevad lubadused mõjutavad enam lapsi, kes ei oska veel pöörata tähelepanu märgistuse lugemisele ning võimalikele kõrvalmõjudele,» seisab raportis.

Mõni nädal tagasi tuli uudis, et Leedu parlament keelustas energiajookide müümise alaealistele. See leidis ka mitmetes Eestis väljaannetes kajastamist, kuid üleliia suurt tähelepanu ei saanud. Kindlasti tasuks meil siinkohal leedukatest eeskuju võtta. Alkoholi puhul me ju peame täiesti normaalseks, et seaduste kaudu on reguleeritud, et noored vägijooke poest kätte ei saaks. Et see neil tihtipeale siiski õnnestub, on omaette teema.