See probleem tuleneb Eesti puudulikust hariduspoliitikast - see põhineb reaalteadustele omaselt mõõtmisele ja hindamisele, kuid sotsiaal- ja kultuurivaldkonda pole võimalik taandada ainult rahale ja numbritele. Kui me ei vaata muudatuste laiemat mõju ühiskonnale tervikuna, siis puudub Eestil pikaajaline jätkusuutlik võime täita oma põhiseaduse preambulat ja 1. paragrahvi. Aga tuleme teemale lähemale.

Valla volikogu käitumine väärib tunnustust: nii tihedat ja kohati sisukat arutelu kui Risti kooli ümber Facebookis meie valla grupis käib, kohtab haruharva. See annab tunnistust teema olulisusest.

Nii olulisi muudatusi ei saa teha kiirustades. Koolist III astet eemaldada on suhteliselt lihtne, selle taastamine kujuneb märksa vaevarikkamaks. Milline on selle otsuse laiem mõju piirkonna arengule? Kuidas mõjutab see valla tulevikku 20-30 aasta perspektiivis? Need on küsimused, millele peaksime leidma vastuseid enne, kui saab otsustada.

Hüva, kui keskendume kitsalt majanduslikule nurgale, siis peaksid olema kättesaadavad arutelu aluseks olevad dokumendid täielikult ja terviklikult, mitte jupikaupa. Tegemist on kahe kooliga, mida peetakse üleval maksumaksja rahast, seega võiksid nende eelarved ja finantsplaanid olla avalikult kättesaadavad.

Kuidas selle teemaga jätkata? Halvim valik on igavene otsustamatus - ka halb otsus on parem kui otsustamata jätmine. Peaaegu sama halb on lihtsalt leppida sellega, et volikogu otsustab ja teab kõige paremini, mida teha. Osalegem aktiivselt selle teema avalikus arutelus ning ärgem väsigem sellest enne, kui oleme jõudnud aruka otsuseni, mis kannab meid ka pikema aja jooksul.

Tõe kriteerium on praktika, ütles omal ajal Karl Marx. See kehtib ka meie tegemiste kohta.