Toomas Viks: Politseipatrullide vähesus laseb narkomaanidel häirimatult toimetada
Vaatame nüüd tõele näkku! Peab tunnistama, et Tallinna südalinnas kohtab sagedamini narkomaani kui politseipatrulli. See on omakorda muutnud narkomaanid julgeks ja nad toimetavad kartmatult ka päise päeva ajal. Võin öelda, et tunnen suurt osa kesklinnas tegutsevaid narkomaane (potentsiaalsed vargad ja vägivallatsejad) juba nägupidi, nad ärplevad ja pommivad kartmatult inimestelt raha järjekordseks doosiks. Mida ma aga ei näe - politseipatrulle, kes narkouimas tegelased tänavatelt ära koristaks.
Näiteks on ammu teada, miks just Maneeži ja Reimani tänava piirkonnas taaruvaid ja ägedalt kätega vehkivaid tegelasi kõige sagedamini kohtab. Just endise ERKI (praeguse Kunstiakadeemia) ühiselamu hoovis käib narkokaubandus juba 90ndatest alates.
Mulle meenub lapsepõlv, kui õhtu saabudes patrullisid Tallinna tänavatel miilitsakooli kadetid. Ainuüksi nende regulaarne kohalolek tagas turvatunde. Kui mõni ütleks selle peale, et see oleks ju politseiriik, kui tänavad oleks täis politseivormis mehi, siis ma vastaks, et just sellises riigis tahaks ma elada. Riigis, kus kodanik on kaitstud ja pätt põlu all.
On kostnud üleskutseid ilmutada rohkem kodanikujulgust ning pisirikkumiste puhul vahele sekkuda. Üleskutse on muidugi õige ning kodanikujulgus peab olema, aga paraku narkomaanide puhul oleks see tegevus ohtlik, sest narkouimas inimene on täiesti ettearvamatu ning tagajärgede eest ei vastutaks keegi. Narkomaanidega peaks ikka tegelema politsei, sest neil on nii vastav väljaõpe kui ka kaitsevarustus. Ebaadekvaatse ja ohtliku narkomaani saab tänavalt ära viia ainult politsei, mitte möödakäija.
Tallinna kesklinn on alati olnud kõige suurema kuritegevusega linnaosa, seepärast peaks südalinna tänavatel olema ka rohkem korrakaitsjaid. Justiitsministeeriumi poolt koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel registreeriti jaanuarist augustini 26 292 kuritegu, mida on neli protsenti vähem kui 2012. aastal sama ajaga. Ilmekas fakt on aga see, et röövimisi registreeriti kaheksa kuuga üheksa ja kehalisi väärkohtlemisi kuus protsenti mullusest enam. Justiitsministri sõnul põhineb kehalise väärkohtlemise kuritegude registreerimise kasv sarnaselt 2012. aastale Harjumaa ja Tallinna kasvul, kus nende kuritegude arv on suurenenud tervelt 12 protsenti.
Teadaolevalt on Põhja prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna koosseisus 65 politseipatrulli ametikohta, millest hetkeseisuga on täitmata 9. Korraga on kogu kesklinna peale valves viis patrulli ehk kümme meest. Pilt pole just kiita. Täitmata ametikohad on ka tõestus sellest, et politseinike suur töökoormus kesklinnas ei ole vastavuses nende palganumbriga. Tõsi, patrullteenistuses käivatele politseiametnikele on ette nähtud riskitasu 25 eurot kuus, millest on aga motivatsiooniks ilmselgelt vähe! Igal juhul väärivad kesklinna politseinikud kõrgemat palka!
Kui hetkel pole võimalust Tallinna politseinikele suuremat palka maksta ning rohkem patrulle tänavatele saata, tuleb otsida teisi teid. Näiteks koostöös Sisekaitseakadeemiaga tuua politseikadetid tänavatele patrullima. Samuti võiks suurendada abipolitseinike osakaalu, mis aga eeldab, et nende motiveerimiseks on samuti rohkem ressursse tarvis.
Olen jätkuvalt seisukohal, et tänavakuritegevuse vastu aitab vaid suurem jõud, milleks on kahtlemata politseipatrullid. Toome rohkem korravalvureid tänavatele, küll siis ka pätid pagevad.
