Töövõimereform kohtas Jõhvis ägedat vastuseisu
Töövõimereformi põhiline seadus, mille valitsus eile heaks kiitis, sai Jõhvis kogunenud puuetega inimestelt hävitava hinnangu. "Milline tööandja tahab invaliidi tööle palgata?"oli kõige sagedasem küsimus, kirjutab Põhjarannik.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna projektijuhi Külli Kröönströmi ja tervishoiuosakonna peaspetsialisti Inna Vabamäe katsed tutvustada Jõhvis toimunud seminaril töövõimereformi seadust jooksid pidevalt liiva, sest kuulajaid vaevas sedavõrd palju küsimusi.
Ja küsimusi on praegu rohkem kui vastuseid. Näiteks: kas töötukassa ja puudega inimese vahele tuleb mingi vahemees, kelle juures otsus töövõime kohta vaidlustada? (Sellele on küll mõeldud, aga eraldi komisjoni pole paika pandud.) Kust tekivad tuhanded uued töökohad? (Töötame tööandjatega.) Millist tööd saavad teha sada protsenti töövõimetud? (See on individuaalne - iga inimest hinnatakse eraldi.)
Kohtla-Järve invaühingu esinaine Svetlana Ergaševa oli veendunud, et invaliidist ei saa tööhõives kunagi efektiivset osapoolt ning tööandjad ei taha palgata inimest, keda peab pidevalt jälgima ja abistama. "Kas tööle rakendatud invaliidil saab olema isiklik abistaja või mitte? Ja kas talle tagatakse invatransport?" küsis raske füüsilise puudega naine, aga konkreetset vastust ei saanudki.
Kröönström möönis, et kui tööandja võtab tervisekahjustusega inimese tööle, peab ta väga palju pabereid täitma, et riigilt töökoha kohandamiseks soodustusi saada. "See on ikkagi lisakohustus. Ja tööandja peab arvestama sellega, et puudega inimene võib olla rohkem haiguslehel. Aga töötame selle nimel, et viia läbi mõtteviisi muutus ja tööandjate valmisolek suureneks."
