Triin Adamson: valimisõigus 16-aastaselt?
Kuigi Eesti Noorteühenduste Liit algatas teema juba aastaid tagasi, on see viimaks tänavu talvel jõudnud suurema üldsuseni. Teemale hakati avalikku tähelepanu pöörama alles siis, kui justiitsminister Kristen Michal otsustas teema riigikogus arutlusele võtta, mispeale parlament omakorda kinnitas, et teema vajab edasist arutlust.
Miks peaks valimisõigus olema 16-aastasel noorel?
Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL), teema eestvedaja kõikide noorteorganisatsioonide seas, kohaselt on valimisea langetamisel mitu head põhjust.
Nimelt on 16-aastased piisavalt küpsed tegemaks otsuseid ning neil on juba palju teisi õigusi ja kohustusi. Antud vanuses noor on küps võtma vastutust oma kodukoha arengu eest seismisel.
Samuti on demokraatia seisukohalt oluline, et ühiskonna arengut puudutavatesse otsustesse oleks kaasatud võimalikult suur ühiskonna liikmete arv ja võimalikult erinevad sotsiaalsed grupid. Meie vananevas ühiskonnas on otsused paratamatult suunatud täiskasvanutele ning noorte soovid ja ideed jäävad sageli kaitsmata.
Valimisõiguse andmine noortele aga sunnib poliitikuid rohkem mõtlema noorte peale ning rakendama ka nende vajadusest lähtuvaid poliitikaid.
Vaatamata sellele, et ENL-i idee tundub esmajoones huvitav ning igati õigustatud, pole kõik siiski nii must ja valge. Teemal on palju pooldajaid, nii noori kui ka vanu. Sama palju on vastu seisjaid. Miks? Kahjuks on poliitilised mängud jätnud noorte seas poliitikale külge väga mõru maitse.
Arvatakse, et poliitika on justkui võitlemine tuuleveskitega ning sinna on parem oma nina mitte toppida, kui ei soovi just lõpetada Kroonika esikaanel või vanglas. Samuti on tekkinud arusaam, et rahva hääl ei loe ning nagunii otsustatakse kõik riigikogu salakambrites. Kuigi enamus noorteorganisatsioone toetab antud teema tõstatamist ning arutelu, siis n-ö tavanoor, kes ei kuulu ühtegi noorteorganisatsiooni, vaatab seda tuimalt pealt.
Poliitilised debatid
Ka poliitikute seas on palju teema pooldajaid ning vastaeid. Üheks suurimaks vastuseisjaks on Keskerakond. Keskerakondlane Viktor Vassiljev võiks oma sõnavõttude eest telesaadetes "Foorum" ja "Kolmeraudne" teenida lausa pressivaenulikuma poliitiku tiitli. Nimelt on tema arvates teema küll seksikas, kuid asjatu. Tegelda tuleks hoopis tähtsamate teemadega, nagu tasuta ühistransport Tallinnas või koolilaste ranitsatoetus.
Lisaks on Vassiljevi arvates 16-aastane inimene veel laps, kellel puudub haridus ja kel on piiratud õigus. Kas me tõesti peaksime sellisel laskma otsustada oma riigi üle? Samuti olevat noor liiga rumal, nimelt pidavat 16-aastane 18-aastaseks saades oma paar aastat varem vastu võetud otsuseid häbenema ja kahetsema. Viimase totrusena tõi Vassiljev välja, et noortele ei tohiks anda nii suurt vastutust, sest nad ei jõua seda kanda ning neilt võetakse lapsepõlv liiga vara ära.
Õnneks on ka neid poliitikuid, kes suudavad konstruktiivsemaid argumente välja tuua ning vähem emotsioonidele tugineda. Värskendavaks on reformierakondlane Kristen Michal, kes pooldab teema arutamist ning leiab, et noorte asju tuleb oluliseks pidada. Samuti nõustub sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski, et 16-aastane valija on sama tark kui keskmine valija ning valimisõiguse andmine pole ju kohustus, vaid võimalus. Noor läheb valima siis, kui ta seda soovib, täpselt nagu täiskasvanu. Samuti on noortes olemas see säde ja idealism, mis hetkel tihtipeale poliitika tandrilt vajaka jääb. Lisaks jääks ju ka kardetav valimiste mõjutamine ära, kuna noored, kellest jutt käib, moodustavad vaid 2,3% valimisealisest elanikkonnast. Lihtsalt arvestatakse suurema valijate grupiga ning seetõttu on ka otsused ja tegevuskavad suunatud laiemale sihtrühmale.
Muret tekitav on siinkohal ainult õppekava järelejõudmine - kas koolides antakse noortele ühiskonnaõpetuses vastav haridus, et nad oleksid teadlikud ning teeksid vahet erinevatel poliitilistel platvormidel ja sellel, mille taga üks või teine poliitik seisab. Samuti paneb alarmi tööle võimalus, et koolides hakkab n-ö poliitiline küpsetamine.
Valimisea langetamisega seonduvad nii riskid kui ka võimalused. Siiski on meil hea meel, et antud teema on saanud rohkem kõlapinda ning jõudnud aruteludesse mitte ainult enam poliitilistes debattides, vaid ka noorte endi seas. Julgustame kõiki antud teemal arvamust avaldama, kuna teema puudutab just Sind, noor! Soovime teada, mida Sina mõtled, et antud teemal kaasa rääkida ning Eesti Noorteühenduste Liidule omapoolseid ettepanekuid teha.
