Tšaikovski ja Tätte hüljestele meeldivad

 (5)
Äntu kalakasvatus
HüljesFoto: Raivo Tasso

Vana postipaat Helge võtab suveperioodil ülepühapäeviti Kaberneeme sadamast rahva peale ning sõidab umbes 15 km kaugusel asuva Malusi saare külje alla, kus päikselise ilmaga pistavad pea veepinnale või ronivad kividele peesitama hülged. Paadi lähedale meelitab hülgeid muusika.

“Hülged on hakanud inimesi kartma. Teate miks?” juhatab giid Carmen hülgeretke sisse, “Sest 2015. aastast on hüljeste küttimine peale 43 aastast keeldu jälle lubatud. Kui 20. sajandi alguses oli viigerhülgeid 200 tuhat ja hallhülgeid 150 tuhat, siis 1972. aastaks oli hüljeste populatsioon nii palju vähenenud, et keelustati hüljeste küttimine. Eelmisel aastal loendati Eesti vetes kokku umbes 5300 hallhüljest ja 1% ehk umbes 53 hüljest võib kokku nüüd küttida,” räägib Carmen.

Hülgepüük oli väikesaarte elanikele suur elatusallikas ning hülgeküttimisretked olid väga pikad. “Kaugele merele mindi eistuki paadiga, mida veeti jää peal enda järel nagu kelku. Hülgeliha kaasa ei võetud, sest see oli raske, aga üldiselt noore hülge liha söödi,” räägib Carmen ranniku ja saarte eestlaste eluviisist.

Loe edasi Harju Elust.