Tugikoerte keskuse perenaine: „Teisele inimesele oma tunnetest rääkides võib kuulaja tüdineda. Koer kuulab lõpuni"


Tugikoerte keskuse perenaine: „Teisele inimesele oma tunnetest rääkides võib kuulaja tüdineda. Koer kuulab lõpuni"
KoerFoto: Andres Putting

Raasikul asub MTÜ Abikoerte Keskus, mis tegeleb pimedatele juhtkoerte ning teraapiakoerte kasvatamisega, kirjutab Sõnumitooja.

Meie keskuses on 21 koera, 3 nendest on pimedate inimeste teenistuskoerad, 2 teraapiakoerad. Üks taks, üks Jack Russelli terjer ja üks segavereline koer on keskuses külalistena, ülejäänud on Reval Dreami kasvanduse koerad: labradori retriiverid, kääbusšnautserid ja West Highlandi terjerid,“ räägib keskuse perenaine Natalja Stankevitš-Melnikova, kes juhib alates 2003. aastast tõukoertekasvatusega tegelevat OÜd Reval Dream ning viimased kolm ja pool aastat ka MTÜd Abikoerte Keskus.

Pimeda juhtkoer elab omaniku juures ja aitab teda kogu aeg. Tulevased pimedate juhtkoerad valitakse välja juba pesakonnast. Nad on alati kõige rahulikumad. Nende treenimisel õpetatakse liiklusreegleid ning kindlaid marsruute,“ selgitab MTÜ eestvedaja.

Seevastu teraapiakoerad on tema sõnul mängulisemad, sest nende töö on käia eri- ja tavakoolides, haiglates, lastekodudes ning vanadekodudes. Koertele on õpetatud ka tsirkusetrikke. Teraapiakoerad kasvavad igaüks oma peres ja nad on õpetatud tegema kanis- ehk koerateraapiat. Mõnikord vajavad inimesed endale näiteks pärast abielulahutust sõpra.

„Teisele inimesele oma tunnetest rääkimine lõpeb sageli sellega, et kuulaja tüdineb. Koer kuulab inimese tavaliselt lõpuni,“ ütleb Natalja Stankevitš-Melnikova.

Teraapiakoerte mõju on individuaalne. On neid, kel on paranemise märke näha juba pärast esimest kohtumist ning on neid, kes kolmandal päeval julgevad koera alles paitada: „Meil oli laagris üks laps, autist. Autistid hoiavad pigem omaette ega suhtle kellegagi. Laagri esimesel päeval istus ta nurgas omaette, kuigi pilk oli koguaeg koeral. Kolmandal päeval ta juba embas ning paitas koera.“

Loe edasi Sõnumitoojast.