Uhtna kooli veerg: emakeelepäeva tähistati lausa emakeele nädalana

Eesti keel, mille varasemat nimetust tuntakse ka maakeele nime all, on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.

Nii väidab Vikipeedia lehekülg internetis. Nagu sedagi, et eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on riigikeel. Grammatiliselt peetakse eesti keelt üheks kõige suurema keerukusega keeleks.

Ju see vist nii on, sest eks me kõik ole aeg-ajalt kimpus sõnavaraga, õigekirjaga, käänete, pöörete või kokku- ja lahkukirjutamisega, väldetega, komadega ja tont teab millega veel. Ilmselt pole kahtlust ka selles, et eesti keel on ilus keel.

2010. aasta augustis kuulutas president Toomas Hendrik Ilves välja sõnavõistluse ehk sõnause, mille peamine eesmärk oli leida kaunid eestikeelsed vasted ennekõike riigi ja ühiskonnaga seotud võõrkeelset päritolu sõnadele ja terminitele.

Tookordse sõnavõistluse võitis TARIND, mis on võrdsustatud sõnaga infrastruktuur, aga oli ka teisi toredaid pakkumisi, nagu näiteks:
aeglema - tšillima, hängima. Mõnusasti aega veetma
huulitsema - musitama, suudlema
jahok - ennast ülejoonud inimene
kraptik - väga eeskujulik ja andekas. Sobiks hästi lapse iseloomustamisel
kuuling - bowling
lipsik - kikilips
muskeldus - ingliskeelse fitness'i asemel
pikaron - spagett ehk pikk makaron
pulktuhlid - friikartulid
treping - eskalaator
tudsik - magav/tuduv inimene
tuulula - föön

Uhtna koolipere tähistas emakeelepäeva lausa emakeele nädalana. Uusi sõnu sedakorda küll välja ei pakutud, aga juba olemasolevate kirjapanekut harjutati küll ja seda kauni käekirja konkursina. Kokkuvõtted tehti klasside kaupa, kusjuures eraldi arvestati poiste ja tüdrukute kirja ilu.

Koduseks tööks oli igalt klassilt teemakohane stend kooli fuajees. Kirjapandud materjalide põhjal korraldati viktoriin. Muu hulgas andis infosein lühiülevaate ka oma aja mainekama pedagoogi, folkloristi, kirjandusloolase, lastekirjaniku ja ühiskonnategelase Juhan Kunderi tegevusest, kes töötas ka Rakveres ja kelle sünnist möödub käesoleva aasta detsembris 160 aastat. Sellepärast ongi Rakveres tegutsev Juhan Kunderi Selts kuulutanud selle aasta Kunderi aastaks, korraldades sel puhul erinevaid kokkusaamisi, koolitusi, andnud välja auhindu ning lavastanud ka näidendeid.

Viimast silmas pidades astus Uhtna õpetajaskond emakeelepäeval koolipere ette Juhan Kunderi muinasjutuga "Vaeslaps ja talutütar".