Ungari - lõputu seikluste rada

2012. aastal alanud Comenius E.Y.E.S projekt, milles osaleb ka August Kitzbergi nimeline Gümnaasium, on kaheksa Euroopa riigi noori siduv ettevõtmine. Kogu projekt viiakse ellu inglise keeles, tänu millele saavad õpilased arendada võõrkeele-, suhtlemis- ja esinemisoskust. Projekti käigus külastatakse kõiki osalevaid riike, kus ööbitakse kohalikes peredes.

Meie kool on olnud ise võõrustaja rollis, samuti on meie esindused teinud kaasa kohtumistel Itaalias, Taanis ja Türgis.

Viimati oli sihtkohaks Ungari, kus viibisime veebruari esimesel nädalal. Meie jaoks kujunes reis väga meeldejäävaks ja seiklusterohkeks. Huvitav oli tutvuda Ungari kultuuri ja rahvaga. Reisi vältel saime nii nutta kui naerda, kuid kokkuvõtteks tegigi see kogu ettevõtmise meeldejäävaks.

Murphy seaduse kohaselt algasid seiklused juba esimesel päeval, mil meie lennuk Helsingisse hilines, mistõttu jäime maha ka Budapesti suunduvast lennust. Pidime 5 tundi Helsingis ootama ja enne Ungari pealinna jõudmist veel Berliinist läbi sõitma. Õnneks oli lennufirma vastutulelik ja kompenseeris meile lennujaamas veedetud aja.

Päev pärast kohale jõudmist saime tutvuda linnaekskursioonil Budapestiga. Külastasime Parlamendihoonet, Buda lossi, Kangelaste väljakut ja nägime ka ilusat Doonau jõge. Eriti jäi selle päeva juures meelde lõunasöök, mille käigus pakuti suppi kukli seest ja praadi suure vaagna pealt. Paraku pidime praadi sööma lusika ja noaga. Söömise kõrval oli meelelahutajaks - kuid mitte isutõstjaks - palja ülakehaga mees, kes neelas tuld ja lõi "tantsu".

Neljapäeval toimus kohalikus koolis karneval, kus ungarlased olid ette valmistanud show iga riigi kohta. Eeldasime, et eestlased paistavad silma Skype loomise ja omapärase kultuuriga, kuid eksisime. Algus oli paljutõotav, kui lavale astusid poisid, kes olid maskeeritud sõjaväelasteks ja marssisid isamaalise laulu taustal. Pärast poiste etteastet tulid lavale tüdrukud, kes tantsisid Eesti „top hittide" saatel, milleks osutusid Meie Mehe „Šokolaadist jänes" ja Vaido Neigausi „Kui võtan käest kinni sul". Olime üllatunud ja tundsime isegi piinlikkust, et  ungarlased seostavad meie rahvust ja riiki just taoliste lauludega.

Ungaris veedetud aeg jääb meile kõigile meelde üllatuste ja seikluste poolest. Koju sõites saime aru, et Eesti on ikka see kõige parem ja südamelähedasem paik. Hoolimata sellest jääme igatsema Ungari ilu ja võõrustajaid. Ootame huviga järgmiseid seiklusi Hispaanias!