Uus moodne kalatööstus Hüürus vaatab nii maailmaturu kui kodumaise ostja suunas

Detsembris avas Eesti üks suuremaid kalanduse valdkonna tegijaid M.V Wool Hüürus oma uusarenduse - 4500 m2-l laiuva tootmiskompleksi. Ühe mehe peas kümme aastat tiksunud unistus sai lõpuks reaalsuseks.

Vastvalminud kalatööstuse peremehel Mati Vetevoolul on seljataga keerulised 17 kuud. Sinna mahub lõputult nõupidamisi, tehase ehitaja pankrott, õigeks ajaks kohale mitte jõudvad seadmed ja igasugu pisemat sorti sekeldused, mis ühe tehase rajamisega kaasas käivad. Sellest hoolimata on hallipäise härra silmad endiselt säravad, źestid energilised ja peas küpsemas Euroopa kalaturu vallutamise plaanid.

Kümme aastat ja valmis!

Tegelikult ei ole kalatehas Mati Vetevoolu elus miski uus asi. Mehel on Vihterpalus juba aastast 1988 üks tehas tiksumas, aga kuna eestlane näikse olevat kalasööja rahvas, siis ei jõudnud pealinnast 70 km kaugusel asuv tehas enam piisavalt kiiresti ja vajalikes mahtudes kaupa ette anda.

Nii tuldi juba sajandivahetusel mõttele, et otstarbekas oleks rajada Tallinna lähistele üks korralik tehas. Sobiv krunt leitigi Hüürust, aga seinade kerkimiseni läks veel aastaid. “Eks me teadsime, et see on kallis tegemine, et kohe ei jõua. Kõik need vahepealsed head aastad panime lolli järjekindlusega raha kõrvale, aga me teadsime mida tahame,” meenutab peremees.

Alles 2009. aasta suvel löödi kopp maasse aasta pärast oli tehas püsti. Kogu kompleks koos sisseseadega nõudis 60 miljonit krooni. “15 nendest saame PRIA projektidest, seal selline kalatöötlemise meede - investeeringud töötlemisse ja turustamisesse. 10 miljonit andis pank laenu ja ülejäänu osas oleme oma raha alla pannud,” tutvustab Vetevool finantseerimisskeemi. Kompleksi on koondatud nii kalatöötlemine, logistikakeskus ja ka peakontor.

Ultramoodne sisseseade

Uhkusehelk silmis, näitab Vetevool külla tulnud vallavanemale oma valduseid. Sinaka klaasfassaadiga maja, mis Paldiski maantee ja Harku ristis kohe tee peale kätte paistab, peidab endas tootmisliine, mis alles 2010. aastal turule tulid. “Viilutamismasin on näiteks maailma moodsaim. Poole grammi täpsusega lõikab tükid valmis, vastavalt kala paksusele reguleerib ise noatera asendit. Ja näiteks suitsutamise liin - puha täisautomaatne - tahad nõrka suitsumekki - programm 1, tahad tugevamat - programm 2,” on peremees kursis viimse kui lüliga tööprotsessis.

Ja kogused, mis vastne tehas välja suudab anda on kümme korda suuremad, kui Vihterpalus. “Suure pingutusega saime seal 2500 pakki töödeldud kala päevas kätte, aga siin on täisvõimsus 25 000,” toob Vetevool näite.

Kalakraami nii suurtest poekettidest kui oma kalapoest

Kuigi ettevõtte vahendab ka toore punase kala müüki Norra vetest peamiselt Selveri ja Prisma peolettidele, siis lõviosa käibest - ca 4/5 moodustab siiski töödeldud kala müük. Mereelukaid soolatakse, marineeritakse, suitsutatakse ja tehakse juba ettemaitsestatud kulinaariatooteid. Lisaks kalamari ja külmutatud kalatooted. Toorainena kasutatakse nii punast (lõhe, forell), kui ka valget (mereahven, heeringas) kala. Punane kala tarnitakse Norrast ning valge kala nii Eestist kui muudest riikidest.

Lisaks suurtele poekettidele, saab kalakraami nüüd ka tehasehoones paiknevast Mati Kalapoest. Inimesed on kuu jagu päevi avatud olnud pisipoe juba üles leidnud, tullakse ka Tallinnast spetsiaalselt värsket võtma. “See müügikoht ei ole tulus, see rohkem reklaami mõttes. Nagu visiitkaart. Aga tuleb kenasti ots-otsaga kokku ja inimesed paistavad rahul olevat,” tõdeb Vetevool.

Poe avamist kannustas ka veel üks armas lapsepõlvemälestus. Nimelt mäletab mees poisipõlve linnaskäike, kui alati mindi läbi ka Raekoja platsi lähedal olevast Kaarmanni kohvipoest ja võeti koju ühes värsked saiakesed. “No mul oli selline unistus, et nüüd tulevad inimesed Mati Kalapoest alati möödudes läbi,” ütleb Vetevool.

Eestlane sööb kala aastaringselt

Peremehe sõnul olla eestlased üldiselt tublid kalasööjad. Hooajalisust eriti ei ole, jaanuaris-veebruaris tekib väike 10-15%-line lohk, aga muidu - anna ainult ette!

Vetevoolu sõnul on populaarsemaks artikliks ikka värske punane kala. Samas usub mees, et nõudlust oleks tegelikult ka valge kala järele, aga seda ei ole nii palju pakkuda. Samas on suund punaselt valgele tema hinnangul kindlasti tulemas.

Aga mis vahe on kahel lemmikkalal - forellil ja lõhel? “Mõlemad punased on nooremas eas taimetoidul ja vanemaks saades röövkalad. Vahe on selles, et forellil on selline oga kõris, aga lõhel ei ole. Aga kui pole tegu just kalateadlasega ning kala on juba fileeritud, ei saa keegi enam tegelikult aru, kummaga täpselt tegu,” teab kogemustega kalamees.

Käibenumbrid stabiilsed, tööd senisest enam

Kuigi ettevõtte käibenumbrid ei ole viimaste aastate jooksul palju muutunud, on stabiilselt 130 miljonis kandis, siis on masu oma kombitsad surunud ka kalatööstusesse. Ostetakse nimelt varasemast rohkem odavamat kala. “Keskmine väljamüügi kilohind on praegu 70-75 krooni varasema 110 asemel. Tööd on sama käibe nimel vaja rohkem teha,” märgib Vetevool.

Seni läks 95% ettevõtte toodangust just koduturule, aga uus tehas võimaldab ka jõulisemalt väljapoole vaatama hakata. “Paari aasta pärast on see suhe 50:50,” prognoosib Vetevool. Juba praegu tegeletakse uute välismaiste lepingutega, et kellele ja kui palju 2011. aasta sügisel kala pakkuma hakatakse.

Perekondlik äri

Vetevool kasutab tehasest rääkides alatasa “meie vormi”- me mõtlesime, me otsustasime... . Nimelt on ettevõttes tegevad nii mees ise, kui tema poeg, väimees ja kasupoeg. “Kui poeg oleks kunstnik ja tütar advokaat, ega siis ei oleks sellel suurt mõtetki. Lapsed viivad minu äri edasi, mul on kellele oma elutöö jätta,” mõtiskleb Vetevool.

Koos töötamine ei ole peresuhteid halvasti mõjutanud. “Ausalt - ei ole mingeid nääklemisi olnud. Võti on arusaamises, et ilmeksimatuid inimesi ei ole olemas. Suured otsused teeme ju nagunii kõik koos ja väiksemaid apse, neid tuleb igaühel ette. See on meie ühine üritus ja ühine võimalus,” usub Vetevool.

Kalausku on mehe lapselapsedki. “Pisike Mattias ütles lasteaia lõpupeol kasvataja küsimusele, et kelleks ta tahab saada, kindla sõna - suure kalatehase direktoriks,” muheleb Vetevool.

Vanaisast kalatööstur ei ole unustanud ka oma kunagist hobi, millest tänaseks elutöö võrsunud on. Hobikalastaja on mees endiselt edasi - õnge viskab vette 20 korda aastas kindlasti. “Lähen teinekord töölt ära, pea on paks ja hambad ristis, siis tunnen, et on vaja kalale. Sõbraga või lastelastega. Räägime päeva jooksul napid 50 sõna ja siis saan tagasi tulles jälle paar nädalat peavaluta tööd rabada,” tutvustab mees oma stressimaandamise meetodit.

Ja kui lapselapsed kaasas, siis kõlab peale kalalkäigu päeva autos ühiselt välja mõeldud laulujupp: “Oo mulle meeldib Eestimaa, kus lapselapsed kalal käivad vanaisaga!”
_____________________________________________________

Ettevõte: M.V.Wool

Tegutseb: 2010. detsember alustas tööd uus kalatöötlemis- ja logistikakeskus Hüürus, lisaks vana kalatöötlemise tehas Vihterpalus Padise vallas

Asukoht: Angerja tee 32, Hüüru küla, www.mvwool.ee

Tegevusvaldkond: värske ja külmutatud kala ning erinevate kalatoodete tootmine ja müük

Maksimum tootmisvõimsused: 27 500 pakki töödeldud kala päevas (25 000 Hüüru ja 2500 Vihterpalu)

Käive 2010: 134 miljonit krooni

Investeering Hüüru tootmisesse: ca 60 miljonit krooni

Suuremad kliendid: poeketid Selver, Prisma, Rimi, Stocmann, Maksimarket, Säästumarket, aga ka hotellid ja restoranid