Uute külade ja alevike tekkimine ei olegi nii haruldane

 (3)
Uute külade ja alevike tekkimine ei olegi nii haruldane
Foto: Terje Lepp, Eesti Päevaleht

Uuesalu rahvas soovib saada küla staatust. Neile on oluline, et nende identiteet saaks tänu oma külale tugevamaks. Ei ole Uuesalu soov sugugi esimene ning pea igal aastal moodustatakse Eesti erinevates paikades uusi asumeid või muudetakse vanade nimesid. Üheks tänapäeva teemaks on uusasumite, nagu seda on ka Uuesalu, soov saada ametlikult külaks, aleviks või alevikuks.

"Asustusjaotuse muutmiseks, milleks näiteks uue küla moodustamine on, võivad teha ettepanekuid kõik asjaomasel territooriumiosal elavad alalised elanikud või kinnisasja omanikud, kes esitavad vastavasisulise põhjendatud taotluse kohaliku omavalitsuse volikogule. Volikogu omakorda ei tohi ilma mõjuva põhjuseta keelduda asutusjaotuse muutmise algatamisest, kui muudatus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord" toodud eesmärkidega. Nendeks on esiteks asustuses toimunud arengu kajastamine asustusjaotuses või teiseks asustusjaotuse kokkuleppeline ühitamine kohaliku kasutustavaga," ütles Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik ning kohanimenõukogu sekretär Aule Kikas portaalile eestielu.ee

Ajaloolised paigad ja uusasumid

Viimastel aastatel on Kikase sõnul taastatud üsna palju ajaloolisi külasid ja kohanimesid, milledega kohalikel elanikel on tugev emotsionaalne side ning milliste nimesid ikka on kasutatud, vaatamata sellele, et aastakümneid ei ole need olnud ametlikud. "See on väga toetatav tegevus ka kohanimenõukogu poolt vaadatuna - kohanimed on ühed olulisemad identiteedi ning kultuuri ja ajaloo järjepidevuse kandjad," ütles Kikas.  

Samuti on igal aastal muudetud mitmete asustusüksuste liike, mis on hea näide asustusjaotuses toimunud arengu kajastamise kohta. Näiteks sai Peetri külast Peetri alevik, Paikuse alevikust Paikuse alev, Vahi külast Vahi alevik jne.

"Uute arenduste tekkega on hakanud sündima ka nö uued kogukonnad koos oma identiteedi ja oma-küla tundega ning ilmselt võib üha enam tekkida algatusi asustusjaotuse muutmiseks. Taoline näide on äsja  Saue vallas sündinud Koidu küla ning mõned aastad tagasi Noarootsi vallas loodud Telise küla koos rootsikeelse rööpnimega Tällnäs. Tahan aga kindlasti südamele panna, et nimi uuele külale peaks tulema küll selle koha aja- ja kultuuriloost. Kui tõesti ei ole samas kohas mõnd taastamist väärivat külanime, siis kindlasti leiab mõne suure põlistalu, loodusobjekti vmt paikkonnaga seonduva kohanime. Nimevalikul võib julgelt pöörduda ka kohanimenõukogu poole," soovitas Aule Kikas.

Hiljutised muudatused kohanimede nimistus:

2011. aastal oli kõige enam kõneaineks Peetri küla muutmine Peetri alevikuks, kuid samal ajal said sama staatuse ka Ardu ja Habaja. Lisaks moodustati Viru-Nigula vallas Villavere küla, mis eraldati Kutsala külast. Moodustati ka Aespa alevik, mis eraldus Aespa külast ja osalt Vilivere külast. Samas nimetati Aespa küla ümber Vana-Aespa külaks.

Igatahes ei ole uute külade teke midagi erilist, seda tehakse pea igal aastal.

Vaadake, milliseid muudatusi on aastate jooksul tehtud vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistus.

Vaadake ka, milliseid soovitusi on omavalitsustele andnud Kohanimenõukogu. Lehekülje lõpus "Valdadele esitatud arvamused ja soovitused" juurest.