Vaagime aasta plusse ja miinuseid
Soovitus oli, et ennekõike võiksid kajastused olla seotud iga asutusega ja piirduda Märjamaa vallaga, aga võib vaadata ka „raamidest väljapoole" ja panna plussidmiinused Eesti või maailma konteksti. Täna jätkame.
Kasti lasteaia Karikakar direktor Ruth Kaldma
Minu jaoks on asjadel alati kaks poolt ja nii ei tooks ma plusse ja miinuseid välja eraldi, vaid vaatakski neid koos. Keskendun seekord probleemidele, mis mõjutavad otseselt meie asutust, kuid samas on sarnastest probleemidest mõjutatud ka teised samalaadsed asutused kogu Eestimaal: Meie lasteaia jaoks on kõige suurem pluss see, et me oleme endiselt olemas. Meid ei ole kellegiga kokku liidetud ega sootuks kinni pandud. Oktoobrikuus tähistasime oma 55. sünnipäeva ja loodame, et saame oma tegemisi ka edaspidi jätkata. Meil jätkub järjekorras lapsi veel teisegi rühma jaoks ja õnneks tahavad noored inimesed maal elada ja lapsi sünnitada.
Igasugustele muredele leiab lahenduse, aga kõige suuremad miinused pea iga punkti juures saavad alguse majandusolukorrast ja sellega seoses raha nappusest.
Vestlustest on käinud läbi, et sügisel oli Märjamaa vallas lasteaedade uste taga umbes kahe rühma jagu lapsi. Kui need lapsekesed kohta lasteaeda ei saa, siis võib juhtuda, et nende vanemad lihtsalt otsustavad kolida kuskile mujale, kus vanem saab töö ja laps lasteaia/koolikoha. Haimre kooli algklassiosa sulgemine puudutab meie lasteaeda otseselt, sest siiani läks enamus meie lasteaia lõpetanud lapsi just sellesse kooli. Toimis koostöö lasteaia ja kooli vahel ning väikestes klassides said rohkem tähelepanu ja abi ka need lapsed, kes seda rohkem vajasid.
Paljudele lastele suured klassikomplektid ei sobi. Nii läksid sel sügisel Märjamaa kooli ka need lapsed, kellele Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskuse spetsialistid soovitasid just algklassides käimiseks väikest kooli ja väiksemat klassi.
Kuigi meie lasteaias on kõik õpetajad eripedagoogikat õppinud - ühel Tallinna Ülikoolist diplom eripedagoogi-nõustaja erialal, teisel Tartu Ülikoolist eripedagoogika bakalaureus käes ja magistrikraad omandamisel ning kolmas läbinud mitmeid pikki eripedagoogika kursusi, ei saa me oma oskusi täies mahus rakendada, sest raske majanduslik olukord ei luba meil laste arvu vähendada, et taastada sobitusrühm ning tõesti pakkuda rohkem abi seda vajavatele lastele.
Meie lasteaia missioon on võimaldada täisväärtuslikku, võimetekohast haridust kõigile lastele, ka neile, kel on arengulisi või muid erivajadusi. Paraku praegu me vastavalt oma valitud suunale täie energiaga pühenduda ei saa.
Teise plussina saame välja tuua selle, et käesoleva aasta oktoobrikuust alustas meie majas tööd eripedagoog. Me ei pea otsima kuskilt väljaspoolt abi saamise võimalusi lastele, kellele on ette nähtud/soovitatud eripedagoogi abi.
Nukraks teeb üleüldine suhtumine tugispetsialistidesse. Tundub, et ei teadvustata logopeedide vajadust eelkõige lasteaedades ning eripedagoogide, sotsiaalpedagoogide ning koolipsühholoogide vajadust koolides.
Kurvaks teeb palgamäär, mis meie vallas tugispetsialistidele on ette nähtud. Mind kui eripedagoogika õppimise lõpusirgel olijat teeb murelikuks see, et teistes valdades tuntakse tugispetsialistidest puudust ning pakutakse neile töötasu isegi vanemõpetaja palgamäära järgi.
Sellises olukorras ei ole ju imestada, kui mitme kõrgharidusega, oma raha ning aega õppimisele kulutanud spetsialistid lähevad meie vallast lihtsalt ära, sest siin ei suudeta neile maksta nende hariduse väärilist palka.
Kolmanda väga suure plussina saan ma nimetada oma majas töötavat püsivat kaadrit. Kaks inimest kuuest on töötanud meie lasteaias juba sellest ajast, kui lasteaed asus hoones, kus praegu on OÜ Orgita Põld kontor. Üks õpetajatest on lasteaiaga seotud 1994. aastast lapsevanema ja asendusõpetajana, sel sügisel alustas aga juba kaheksandat aastat koosseisulise töötajana. Ühel inimesel algas seitsmes tööaasta ja paaril siis mõnevõrra vähem.
Murelikuks teeb jällegi raha ehk siis lasteaiaõpetajate ja ka muu personali palganumber, mis nagunii juba riiklikul tasandil ei ole suutnud püsida üheski arvesrtatavas konkurentsis. Nüüd aga on palgakärbe 13% olnud meie vallas juba 2009. aasta kevadest ja kuskilt ei paista, et oleks paremuse poole minemas.
Maksud aga tõusevad ja tooted ning teenused kallinevad ja nii võib juhtuda, et mõne aja pärast ei ole enam võimalik rääkida püsivast kaadrist ning motiveeritud töötajatest.
Märjamaa valla külavanemate kogu juhatuse esimees Plussid
Peeter Paunmaa
2. Sulu külamaja on tegusalt käivitunud. Seal korraldatavad käsitöölaagrid ja käsitööpäevad tutvustavad meie käsitööd ja annavad edasi isetegemise oskusi. Hea algatus on kultuurivalguse sari.
3. Märjamaa valla külaliikumise jätkuvalt tõhus koostöö Kehtna valla külaliikumisega. Ühise ettevõtmisena toimusid õppepäevad Kehtnas ja Valgamaal, kus tutvustati Leader meetmete võimalusi ja tutvusime paljude huvitavate ettevõtmistega.
4. Raplamaa Partnerluskogu tegevus Leader meetmete tutvustamisel ja käivitamisel. Märjamaa valla külad on aktiivsed projektikirjutajad.
Miinused
1. Ühe aasta jooksul teist korda muudetav vallast mittetulunduslikuks tegevuseks toetuste taotlemise kord. Muudetaval korral on nii plusse kui miinuseid, kuid raha taotlemine vallast muutub keerulisemaks. Külades tehtav kultuur ja korraldatavad üritused omavad suurt tähtsust kogukonnale, arendavad ja aitavad hoida eesti kultuuri.
2. Süvenev mure külades taristu toimimise pärast. Külateede sõidetavus on hakanud halvenema. Ebaselge on kultuurimajade, raamatukogude, külamajade ja lasteasutuste tulevik.
Märjamaa Valla Noortekeskuse juhataja Pille Rokk Plussid
Väga tore viiepäevane laager Hobulaiul koos Märjamaa, Kehtna ja Pääsküla noortekeskuse noortega juunis.
Toredad noored, kes meie valla noortetubades käivad.
Kolimine endistesse lasteraamatukogu ruumidesse, kus on nüüd rohkem võimalusi noorte vaba aja sisustamiseks. Noorte metsalaagrid märtsis Saaremaal ja oktoobris Pahklas.
Miinus
Pikka aega noortekeskusega väikestes endistes pangaruumides olemine.
Aega võiks päevas alati rohkem olla, et kõiki ideid jõuaks teostada.
Sipa-Laukna lasteaed Plussid
Juhataja Katrin Einling
Tänu PRIA poolt eraldatud rahale, Märjamaa valla toetusele ja MTÜ-le Sipa Naisselts sai Sipa küla mõisaparki kaasaegse mänguväljaku, mida saavad kasutada ka lasteaialapsed. Sipa ja Laukna lasteaia ühinemine Sipa-Laukna Lasteaiaks (kahe maja personali koostöö on hea, toimuvad ühised ettevõtmised ja mõlemas majas on juhti toetav personal). Sipas on lasteaiakohad täidetud 100% ja ka juba järgmiseks sügiseks on lootust, et rühm saab täis.
Miinused Velise Kultuuri- ja Haridusseltsi juhatuse liige Jürgen Kusmin
Sipa ja Laukna maja vajavad remonti. Laste arvu vähenemine Lauknal. Majades ollakse nördinud, et töötasude tõstmiseks ei ole antud valla poolt mingit lootust.
Plussid
Räägi inimesega. Märjamaa Nädalaleht oma iganädalase ilmumissageduse ja tasakaalustatud teemakäsitlusega on usaldusväärne ja operatiivne kohalik meediaväljanne. Võimalust elu valupunktide ümber arvamust avaldada on seal olnud igaühel. Vallavalitsuse sammud kultuurivõrgu korrastamisel. Efektiivuse poole peavad püüdlema kõik sektorid, aga jälgida tuleb, et selle tulemusena ikka paraneks, mitte ei kannataks teenuse sisuline kvaliteet.
Kes teine koera saba kergitab kui koer ise: Sulu külakeskus on oma kavandatud eesmärgil töösse rakendunud, kuigi palju on veel teha.
Miinused
Räägi inimesega. Paljud pinged jääksid olemata õigeaegse eneseväljenduse tulemusena kõnes või kirjas.
Globaalse meedia (äriline) vajadus praeguseks kujunenud olukorras süütut tavainimest nädalate kaupa finantskriisi uudistega muserdada.
Tõelisele kevadele järgnes tõeline suvi ja sellele samaväärne sügis. Kuhu on jäänud talv? See oleks tõeline ka ilma meetriste hangede ja paukuva pakaseta.
