Vabariiklik õpetajate rahvatantsufestival Väike-Maarjas oli tormine ja maruline

„Õpetajat on Eestis ikka maa soolaks peetud. Seda austavat nimetust ei anta talle aga siis, kui ta piirdub pelgalt ainult oma aine õpetamisega koolitunnis, vaid juhul, kui ta suudab endast rohkem anda: käib laulmas, tantsimas, juhatab näiteringi, orkestrit, ansamblit, koori või tantsurühma. Ka tantsivad õpetajad on väärt, et kord aastas välja tulla oma kodukooli seinte vahelt, et näidata oma kunsti teistele omasugustele, saada osa kolleegide esinemislustist ning ühiselt pidutsedes välja elada koolitööga kogenenud pinged". Nii kirjutab Urve Kilk õpetajate tantsufestivalide kroonikaraamatus. Nimelt toimus tema eestvedamisel 1998. aastal esimene õpetajate rahvatantsufestival.

„Tere tulemast Väike-Maarjasse!" Nii alustas festivali avamist päevajuht Raivo Tammus. Maarjakellukese naisrühm alustas „marulist festivali" marulise Simmanipolkaga, mille ajal toodi sisse reha, mis on õpetajate rahvatantsufestivali teatepulgaks, ja antakse iga kord edasi järgmisele korraldavale rühmale. Festivali avas Väike-Maarja gümnaasiumi direktor Raili Sirgmets: „Austatud tantsijad ja tantsusõbrad! Tere tulemast tormide pealinna Väike-Maarjasse!

Tuul jõudis enne teid kohale ja sättis ennast eile lõunaks paika. Täna hommikuks tuli lumi ka järele. Ju nad tulid toetama tänast festivali ja esitamisele tulevaid tormilisi ja marulisi tantse. Tervitan teid 101-aastases seltsimajas. Siin saalis on tuhandeid kordi tantsitud ja lauldud, on tantsu kaudu avaldatud oma tundeid, mõtteid. Tantsurahvas, te olete erilised inimesed!

Tean, mida räägin, sest olen ise ka siin õpetajate rühmas tegutsenud. Vaatamata valule on lõpuks tähtis see rõõm ja lust, mida me koos jagame. Õpetajatena on meil kohustus säilitada meie kultuuri ning anda oma oskused ja tõekspidamised edasi järgmistele põlvedele."

Festivalil käigus oli võimalus kõigil osalejatel võtta osa erinevatest õpitubadest: sai tutvuda integreeritud koolimudeliga ja ka Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Päästekooliga, osaleda kultuuriringkäigul Väike-Maarjas, saada ülevaadet tervisetoodetest ning korrata samme Maire Udrase eestvedamisel eelseisvaks 2014. aasta tantsupeoks.

Pärast lõunat algas seltsimajas kontsert, kus kõik festivalil osalenud rühmad tantsisid tormilisi ja marulisi tantse.

Kontserdi lõpetas festivali algataja Urve Kilk, kes tundis heameelt, et tema algatatud õpetajate kooskäimise ja -tantsimise üritus ei ole välja surnud, vaid ikka veel täies elujõus ja järjest uusi rühmi juurde toov.

Ja oligi aeg reha järgmisele korraldajale üle anda. Maarjakellukese naised tegid seda loo „Laul väikesest Maarjast" saatel, sest selle loo järgi tantsides toodi eelmiselt festivalilt reha kaasa. Järgmise festivali korraldamise au sai endale Jõhvi segarühm Kuremari.

Päev lõppes ühise simmaniga, kus sai tantsu keerutada Simuna Kapelli ja Roela ansambli Sära muusika saatel. Üllatusesinejatena astusid üles meie kooli Diskohundid.

Täname väga paljusid abilisi, kes meid ürituse korraldamisel aitasid ja toetasid ning tänusõnad ka kõigile rühmadele, kes meiega selle päeva koos veetsid.

XVI festivalil osalesid

:

Jõhvi segarühm Kuremari, Luunja naisrühm Klopandi, Kadrina naisrühm, Valga naisrühm Pilleriin, Voka naisrühm Kiiguri, Kohtla- Nõmme naisrühm Kuppari, Viimsi segarühm Õõõps, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi naisrühm, Palamuse naisrühm Sirtsuline, Kambja naisrühm Vikertiimer, Tartu naisrühm Taaratar, Killingi-Nõmme naisrühm Kilingi, Emmaste naisrühm Taherpill, Tamsalu naisrühm Virvering, Viljandi Paalalinna naisrühm Kelluke, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli naisrühm Pärnumaa Kutsehariduskeskuse naisrühm, Väike-Maarja naisrühm Maarjakelluke.