Vald sai energiasäästliku arengu võimaluste kava
Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased uurisid 11 kuu jooksul Mäetaguse, Jõhvi ja Toila valla energiamajanduse seisu ning andsid konkreetseid soovitusi energiapoliitika ja energiasäästumeetmete rakendamiseks ühises energeetika arengukavas aastani 2030.
„Projekti käigus uuriti energiamajandust kompleksselt ja valmisid uuringuaruanded laia valiku allteemade kohta,” ütles projekti koordinaator, Jõhvi vallavalitsuse arendusnõunik Rein Luuse.
Üks töö koostajatest, TTÜ teadur Ülo Kask uuris, kuidas Mäetaguse valla territooriumil oleks võimalik toota biomassi ja sellest biokütuseid koguses, mis võimaldaks asendada Mäetaguse aleviku katlamajas soojuse tootmisel põlevkiviõli. Põllumajandusliku biomassi ressursina vaadeldi töös Eestis kasvatatud teraviljast rukkist saadud põhku, mida saab Kase sõnul arvestada kui biokütuse allikat.
„Teraviljatoodangu suurenedes võib põhu tähtsus bioenergia allikana kasvada,“ leidis teadlane. Uuringus vaadeldakse ka biojäätmete ja puitbiomassi ressurside kasutamist.
Päikesepatareid suplusmajale
Ühe teemana vaadeldi töös seda, kuidas suplusmaja sooja veega varustamiseks oleks võimalik kasutada päikesekollektoreid. Seda uurinud TTÜ teadlane Livia Kask nentis, et kui päikeseenergiaga oleks võimalik katta umbes 42% aastasest soojusenergiast tarbevee soojendamiseks, annaks see kehtiva kaugkütte hinna puhul 79.89 eurot (1250 kr) MWh suveperioodil aastaseks säästuks 3120 eurot (48 825 kr).
Sõltuvalt päikeseküttesüsteemi paigaldamise investeeringutest teeks see tasuvuseks 8 kuni 18 aastat. Päikeseküttesüsteemide elueaks loetakse vähemalt 30 aastat, ütles Kask. Tema sõnul võib probleemseks saada päikesepatareide paigutamiseks sobiva koha leidmine.
„Suplusmaja enda konstruktsioon, asend looduses ja muinsuskaitseline olukord ei soosi päikesekollektorite paigaldamist, sest sobiva katuse kalle jääb põhja poole. Talveaia lõunapoolse kaldega klaaskatusele saaks kollektoreid paigaldada ainult karkassi tugevdamise teel, kuid see on ilmselt majanduslikult ebaotstarbekas. Samuti rikuks see hoone välisilmet,“ seisab uuringus. Seepärast oleks alternatiivseks võimaluseks paigaldada päikesekollektorid mõisahoone katusele või suplusmaja kinnistule parkla kõrvale murule.
Ühine kava
Veel vaagiti töös kaevandusvee kasutuselevõtmise potentsiaali soojusvarustuses, tehnilisi lahendusi Mäetaguse ja Jõhvi vallas ning elektrivarustuse ja tänavavalgustuse tehnilisi võimalusi, millega kaasnes majandusliku tasuvuse hindamine. Peale teemakohaste uuringute valmis veel üldine juhendmaterjal tüüpsete energia ja sisekliima parandamise meetmete ning eri piirkondade edasise energiaalase arengu kohta.
Uuring valmis projekti „Jõhvi, Toila ja Mäetaguse valla ühise energiasäästliku a reng u kavandamine” raames. Projekti jaoks saadi raha NorraEMP regionaalarengu toetusskeemist ning oma panuse lisasid projektipartnerid Jõhvi, Mäetaguse ja Toila vald. Projekti eelarve on kokku 96 910 eurot ehk 1,51 miljonit krooni. Tööd tegi Tallinna tehnikaülikool 2010. aasta märtsist 2011. aasta jaanuarini.
Mäetaguse, Jõhvi ja Toila tellisid ühise energiasäästliku arengu kava seepärast, et vallad on omavahel tihedalt läbi põimunud ning neid on vallajuhtide arvates mõistlik käsitleda tervikuna ka energeetikavaldkonnas. Samuti tuli kolme peale tellitud töö iga omavalitsuse jaoks soodsam.
