Valentinipäeva ajaloost ja kommetest

 (5)
Sõbrapäev Mustamäel
Sõbrapäev Foto: Karin Kaljuläte

Valentinipäeva ajalugu on pikk ja legendirohke. Vanas Roomas oli 14. veebruar naiste, abielu ja sünnituse jumalanna Juno austamise päev. Samal ajal toimus ka luperkaalia (hundipidustused).

Erootilise festivali ajal kirjutasid noored naised armastuskirju ja viskasid urni. Sealt tõmbasid noormehed need loosina välja ja ülejäänud aastaks sai kirja kirjutanud naisest mehe seksuaalpartner. Luperkaalia ajal jooksid paljad mehed mööda linna ja piitsutasid ettesattunud naisi, kel polnud hoopide vastu midagi, sest sel moel loodeti pääseda steriilsusest, suurendada fertiilsust ja vähendada lapsesünnituspiinu.

Paavst Gelasius püüdis paganlikke rituaale ohjeldada ja andis korralduse loteriid muuta. Tüdrukute nimede asemel hakkasid nii mehed kui naised tõmbama vaasist silte pühakute nimega, kellest pidi saama nende teenäitaja eeloleval aastal. Umbes 496. aastal keelas paavst luperkaaliad ja nimetas selle festivali asemel 14. veebruari valentini- ehk armunute päevaks ja tegi pühast Valentinusest armastajate patrooni.

Katoliku kirik tunnustab mitut Valentinust, kes surid 14. veebruaril märtrisurma.

Loe edasi Kuulutajast.