Vallakodanik kirjutab... Asjadest, mis tuju rikuvad

Veel kord mänguväljakust

Gümnaasiumi esisele muruplatsile hakati rajama 1,5 aastat tagasi mänguväljakut, mis oma atraktsioonide poolest sobiks enam lasteaiale, kui kooli juurde. Koolile selle sisu enne rajamist ei tutvustatud. 2009. aasta suvel tegid „Oravapoisid” midagi ära. Sügis tuli väga vihmane ja kogu ehitus jäi terveks talveks segi pööratud porimülkaks. Sel kevadel millalgi tuldi ja kiiruga kuidagi lõpetati osa mänguväljakust ära. Kahjuks on siiani üles panemata karusell, mis vedeleb niisama murul, ohtlik metallork püsti, mille peal peaks olema karusell. Üritati vist sedagi kohale panna, aga ju ei osatud betoonist pinda korralikult siluda ja karusell murdus juba samal päeval ehitajate juuresolekul ära. Taastamata on ka kooli peasissesõidu tee. Rasked veokid, mis vedasid mänguväljakule liiva, lõhkusid äsja renoveeritud tee serva päris mitme meetri ulatuses. Samuti on taastamata noor hekk, mis istutati vana heki taha. Kahju on ka elupuudest, mida „Oravapoisid” istutasid praktiliselt kruusapinnale ja mis ei pidanud külmale talvele vastu, sest mullapall jäi maapinnast kõrgemale. Mõned elupuud, mis pisut sügavamale istutati on kenasti elus.

Meile kõigile on lapsest peale õpetatud, et alustatud asjad tuleb lõpuni teha. Selle firma (kui nii võib üldse nimetada) inimesed ei tea vist sellest midagi. Kooliesine muruväljak on juba kaks suve mänguväljaku ehitustanner ja lõppu ei paista, sest tegijad näole ei anna ja kes neid rahastas, on kooli jaoks saladus. Kahju, et hea algatus nii halvasti välja kukub.

„Õnnesoovid” õpetajate päevaks Iisaku moodi

Meie koolil on tublisti üle 6 ha hooldatavat pinda, millel suuremas osas kasvab muru. Peale selle on veel terve suur hulk suuri puid, hekke ja ilupõõsaid ning lillepeenraid. See, mis on korras ja rõõmustab silma, tundub tekkivat iseenesest, aga see, mis on korrast ära tekitab koheselt tunde, et ei ole inimesi ja viitsimist korrastamiseks. Sel suvel rõõmustas silma kooli tööõpetuse klasside akende all olev lillepeenar, mida imetlesid nii lapsed, koolitöötajad kui ka külaraamatukogu külastavad Iisaku elanikud. Kahjuks kellelegi tundus, et seda on ühe kooli jaoks vist palju. 1. oktoobril tähistati terves vabariigis õpetajate päeva. Toodi õpetajatele lilli ja soovite palju häid soove, siis meie alevikus talitas keegi vastupidiselt. 1. oktoobri hommikul haigutas külaraamatukogu poolses peenraotsas vaid tühi auk, kust oli ära viidud kena õitsev põõsasmaran. Ilupuid ja -põõsaid ostab ka kool raha eest. Sina, kes selle varastasid ja Sul vähegi südametunnistust on, too kevadel tagasi see, mis Sulle ei kuulu.