Vallavanem: Tormikahjude likvideerine näitas, et meil on olemas oma valla küünarnukitunne
Me teame omast käest, kui palju toimetusi ja tuhandeid pisiasju kaasneb oma korteri või elamu renoveerimisega. Ega teisiti ole ka teiste hoonete ja ruumide kordategemisel. Väike- Maarja vallavalitsus on käesoleval suvel seotud kahe suurema objekti ehitusega: Väike-Maarja gümnaasiumi peahoone, tööõpetustundide korpuse ning Simuna rahvamaja renoveerimisega. Nende renoveerimiseks on sõlmitud vähempakkumiste tulemusena ehituslepingud, kuid kõiki detaile ei ole võimalik alati ette näha ja paberile panna. Abivallavanem Kaarel Moisal ja ehitusnõunik Kadri Kopsol on tulnud pidevalt osaleda objektide töökoosolekutel, et otsida parimaid lahendusi teatud sõlmpunktide ehitamisel. Gümnaasiumi ehitus on seotud veel ka EAS-i toetusprojektiga ja see eeldab olulisemate otsuste tegemisel EAS-i kooskõlastust. Mõlemad ehitusettevõtted nii Gustaf AS gümnaasiumis kui OTO Ehitus OÜ Simunas rahvamajas, on suurte kogemustega ning loodan, et mõlemad objektid antakse üle tähtajal. See on nii ehitajale kui ka vallale parim võimalik lahendus.
Väike-Maarja alevikus ei möödunud eelnevad kuud ilma tugeva äikesetormita. Valla tasandilt vaadatuna olid tormipurustused võrreldes eelmise aastaga kordades väiksemad. Kuid kui panna ennast selle perekonna või äriettevõtte olukorda, kus vaid 15 minutit tuult ja äikest viisid hoonelt katuse, siis omandab torm hoopis valusama varjundi. Isiklikult tunnen rõõmu, et päästeteenistus ja majandusosakond suutsid reageerida kiiresti.
Kõige rohkem valmistab mulle rõõmu see, et meil on olemas oma valla küünarnukitunne. See on ja jääb ühe valla jaoks tegelikult kõige tähtsamaks. Seni, kuni suudame mõelda ja tegutseda nii, et oluline ei oleks ainult koduuksest sissepoole jääv osa, vaid et see uks algab juba palju kaugemalt, näiteks oma valla piirilt. Tänan kõiki, kes olid abiks tormikahjude kiirel likvideerimisel! Meeldiv oli näha nii palju inimesi, kel oli võimalik osaleda vana kalmistul talgupäeval puude koristamisel. Aitäh Teile!
Kui vaadata meie valla suve, siis võib seda võtta ka osaliselt kui Pandivere päeva moto „Vaim ja vägi" jätku. Äratasime üles meie ajaloolise vaimuväe suurkujud Krusensterni, Struve ja Lurichi; paljud meie noored osalesid selle suve ühe tippsündmuse - XI noorte laulu- ja tantsupeo "Maa ja ilm" kontsertidel.
Traditsiooniliselt oleme tähtsustanud meie vallaga seotud suurkujusid. Meil on ajalugu, kuhu on oma jälje jätnud kirjanikud, meresõitjad, kooliõpetajad, kunstnikud ja paljud teised, kes on oma tööd südamega teinud ja tegevusega välja paistnud. Viru vägevate väljaselgitamisel on meie valla kõige tuntumaks suurkujuks Georg Lurich. Tänu Georg Lurichi fondi halduskogule on lükatud kivi veerema ühe kaua planeeritud idee teostamiseks: Georg Lurichi monumendi rajamiseks Väike-Maarjasse. Raul Rebane, kes on ka ise selle halduskogu liige, suutis kokku saada 460 kg Eesti käesoleva aja spordiväge: Baruto (Kaido Höövelsoni), Gerd Kanteri ja Martin Padari, kes olid nõus oma hea energia selle idee teostamisele sisse puhuma. Lurichi tuntus on suurem kui vald või maakond, isegi suurem kui Eesti ning tema sportlik talent ja mõju kehakultuuri harrastamisele väärivad jäädvustamist, tema mälestusmärk väärib kogu Eesti toetust.
Baruto külaskäigul Väike- Maarjasse arutasime koos Lurichi halduskogu ja maadlustreener Lembit Kalteriga ka teisi ideid, kuidas Eesti üks populaarsem sportlane saaks nõu ja jõuga toeks olla. Igatahes väge Barutol jätkub, seda on tunda kasvõi tema käepigistuses. Väikese naljana võib lisada, et kohtumisele sumotipuga pidime eraldi tooli otsima. Järgmisel suvel on Väike- Maarjas võimalik nautida suveteatrit rammumeestest, kuid seda juhul, kui me suudame leida ühe lava või teatrikoha MTÜ-le R.A.A.A.M. Sellel suvel organiseeris MTÜ R.A.A.A.M ligikaudu 20 etendust Jänedal vanas pullitallis, mis kohandati just selliseks tegevuseks. Seega, kui kellegi on pakkuda välja sobivat kohta, palun andke sellest kindlasti teada.
Juuli ja august olid need kuud, kus alustasime Väike-Maarja valla arengukava töökoosolekutega. Kuna arengukava on dokument, mille alusel planeeritakse tegevusi 2012.-2019. aastaks, siis on oluline, et kõigil huvilistel oleks võimalus oma ettepanekuid teha. Arengukava uus redaktsioon on kavas avalikustada septembris valla raamatukogudes ja kodulehel, et iga vallakodanikul oleks võimalik sellega tutvuda ning just talle sobivad muudatustaotlusi teha.
Suvekuudel oli mul hea võimalus ka oma hobiga tegeleda ning trennis rattaga mööda valda sõita. Eks silma hakkab palju asju, mida saab oma töös kasutada. Silma rõõmustavad mitmed majapidamised, kus murud pügatud või hooned renoveeritud. Samas on palju ka sellised objekte, kus on vaja kinnistuomanikule südamele koputada. Simuna aleviku heakord on longanud ning see puudutab peamiselt neid kinnistuid, mis on jäetud riigi reservmaaks ja kus konkreetset vastutajat praegu ei olegi.
Kahjuks on probleemiks teede olukord, mõnes kohas on augud juba nii sügavad, et tundub neist juba Austraalia vastu vaatavat. Loodan, et Eesti omavalitsusliitudel õnnestuvad läbirääkimised keskvõimuga ning kohalike teede rahastus suureneb 2012. aastal. Oleme valla augustikuu lisaeelarveprojektis just enam suurendanud teederemondi rahastamist, kuid siiski ületavad vajadused meie praeguse võimekuse.
Töötute arv on üks tähtsamaid sotsiaalse elukeskkonna näitajaid. Eestis ja ka meie vallas on trend vähenemisele, kuid mingil määral on see augustis peatunud. 2011. aasta aprillis oli vallas keskmiselt 250 registreeritud töötut ning suvekuudel 220 kanti. Hinnates aga maailmamajanduses toimuvat, tuleb meil oma otsustes olla jätkuvalt konservatiivsed ning hoolikalt kavandada uusi arenguid.
Konservatiivsus ja keskkonnasäästlikkus on vaja saavutada ka AS Vireen ja OÜ Pandivere Vesi vahelise teenuslepingu tõlgendamisel. Me paikneme nitraaditundlikul alal ning rohelise maakonna märk või meie vallavapi veetilk on tegelikult need sümbolid, mida siin piirkonnas tähtsaks peetakse. Kuna hetkel on tulised vaidlused alles pooleli, siis saan sellest ülevaate teha septembrikuus.
Väike-Maarja vallavalitsusel õnnestus kaasata Keskkonna Investeeringute Keskuse toetust 100 000 eurot nii Kiltsi mõisapargi renoveerimiseks, Äntu matkaradade ja järveplatvormide korrastamiseks kui ka uute infomaterjalide koostamiseks Äntu matkaradade tutvustamisel. Toetusraha toel saame kavandatu valmimise järel kasvatada nende objektide külastatavust.
Kohe-kohe on meie koolides kõlamas 1. septembri koolikellad ja algamas uus kooliaasta, augusti keskel alustasid ka meie lasteaiad.
Soovin kõigile õpilastele ja õpetajatele jätkuvat uudishimu uute asjade või meetodite kasutamiseks, julgust mõelda isemoodi ja mitte karta uskuda uskumatut!
