Vallavanema veerg: kui me kõik koos panustame, on võimalik saavutada häid tulemusi
Omavalitsus panustab valla keskkonnakaitse kuludesse 2012. aastal 173 000 eurot, millest kulud heakorrale on ligikaudu 43 000 eurot. Kuid see on ainult väike osa kogu meie valla väljanägemisest. Kui sellele lisada kõigi tublide inimeste poolt heakorrale kulutatud töötunnid ja korrutada need näiteks keskmise töötasuga, siis see summa on kümnetes kordades suurem. Seega, tänud kõigile, kes meie puhtamale „näole" kaasa aitavad.
Väike-Maarja vallavalitsus on teostab koostöös Töötukassa Väike-Maarja osakonnaga pidevalt seiret valla töötute arvu üle. Lääne-Virumaal oli 2012. aasta märtsi lõpu seisuga töötuna arvel 2 214 inimest. Neist enam kui pooled (1 175 inimest) on töötuna arvel olnud alla poole aasta, aasta ja enam on olnud töötuna arvel 26 % ehk 571 inimest. Kui vaadata tegevusalade kaupa, siis enim töötuid oli ehituse ja klienditeeninduse valdkondades. Väike-Maarja vallas oli märtsi lõpus töötuna arvel 205 inimest ning aprilli lõpus on see arv kahanenud 190 inimeseni. Kui tuletada meelde kahe aasta tagust aega ehk 2010. aasta märtsikuud, siis on põhjust rõõmu tunda, sest siis oli vastav arv 311. Selle heameele põhjustajaks on meie vallas olevad ettevõtted, kes on majanduslanguse edukalt üle elanud ning suutnud teha uusi investeeringuid ja luua uusi töökohti. Vallavalitsuse istungitel on välja antud mitmeid uusi ehituslube, mille taga on olulised investeeringud 2012. aastal. Näiteks on AS Baltic Agro ehitamas uut vilja punker-ladu, OÜ Pandivere L.T. on ehitamas välja uut koerasööda pakendamisliini (seal on ka võimalus osta koeratoitu), rekonstrueeritavad Kaarma kanalad alustavad tõenäoliselt 2013. aasta algusest ning mitmed teised ettevõtted laiendavad oma tootmist.
Üks olulisem küsimus aprillis oli seotud OÜ Pandivere Vesi investeeringutega. OÜ Pandivere Vesi on lõpetanud Ühtekuuluvusfondi abiga 2011. kevadel ühisvee- ja kanalisatsioonivõrkude renoveerimise I etapi, mille kogumaksumus oli ligikaudu 1 miljon eurot. See oli siiski kordades odavam, kui näitasid esialgsed kalkulatsioonid 2008. aastal. Tänu sellele on OÜ-l Pandivere Vesi võimalus teostada järgmine etapp parendamaks meie vallas puhta vee ja reoveekogumisteenuse kvaliteeti. OÜ Pandivere Vesi koostaski projekti ja esitas selle Keskkonnainvesteeringute Keskusele, kellelt saadi positiivne rahastusotsus. Kuulutati välja vähempakkumised. Nende seast valiti välja soodsaimad pakkujad. Laekunud vähempakkumiste summa oli kokku ca 2,5 miljonit eurot. Antud projekt sisaldab Simuna, Triigi, Ebavere, Müüriku veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ning Vao külas asuva reoveepuhastusjaama rekonstrueerimist. Samal ajal esitas AS Vireen vallavolikogule ettepaneku suunata Väike-Maarja aleviku piirkonna reoveed hoopis AS-le Vireen, kes hakkaks nende puhastamise eest tasu võtma. Sama ettepaneku oli teinud Väike-Maarja vald 2008. aastal ASle Vireen, kuid siis ei pidanud AS Vireen seda perspektiivseks. Vallavalitsusel oli vaja langetada otsus, kas Väike-Maarja piirkonna elanikele on soodsam kasutada teenust AS-is Vireen või renoveerida Vao biopuhasti. Selleks palus Väike-Maarja vallavalitsus AS-lt Vireen avaldada pakutava teenuse hind ja garantiid, et see hind kehtiks pika perioodi vältel. Neid andmeid kahjuks ei saadetud. AS Vireen soovis omakorda, et OÜ Pandivere Vesi tooks välja kui suur on OÜ-s Pandivere Vesi reoveepuhastamise omahind. Vastavad andmed on OÜ Pandivere Vesi kaitsnud ärisaladusega. Mingil määral surnud ring. Samas oli vaja otsus langetada, sest sellega venitamine ei olnuks kasulik ei AS-le Vireen ega ka OÜ-le Pandivere Vesi. Väike-Maarja vallavalitsus analüüsis nii AS-i Vireen ettepanekut kui kuulas OÜ Pandivere Vesi seisukohti. Vallavalitsus leidis, et on mõistlik toetada senist OÜ Pandivere Vesi poolt valitud tegevuskava ja läbiviidud hanketulemuste alusel on otstarbekas teostada rekonstrueerimine summas 2,5 miljonit eurot. Samale otsusele jõudis volikogu majanduskomisjon ja sellest informeeriti ka vallavolikogu. Loomulikult toovad uued investeeringud kaasa mõningase hinnatõusu, mis võib olla 2013. aastal suurusjärgus 20-25%. Seega tasub igaühel oma veesüsteemid üle vaadata ja veeressursse mõistlikult kasutada.
Möödunud kuul oli mul koos abivallavanem Kaarel Moisaga võimalus osaleda metsatulekahju likvideerimise õppusel Viru-Nigulas. Meeldiv oli näha, kuidas Päästeamet on suurendanud kriisisituatsioonide lahendamise võimekust. Õppusele olid kaasatud Ida- ja Lääne-Virumaa omavalitsuste kriisikomisjonide liikmed. Kuid ükskõik kui palju me ka ei treeniks või kui hea ei oleks päästevõimekus, on ikkagi parim kui selliste kriiside lahendamise vajadus läheneks nullile. Sellele saame me mingil määral kõik ise kaasa aidata ja läbi mõelda, kas meie suitsuandur või tulekustuti on töökorras. Väike-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 kinnistule võib kerkida varsti uus multifunktsionaalne hoone, kus on võimalus ühe katuse alla viia nii kohalik päästekomando, konstaablipunkt kui ka kiirabiteenusele vajalikud ruumid. Hetkel on koostamisel liituvastav detailplaneering ning loodan, et keskvalitsus leiab vahendid selle alusel vastavad ruumid ka välja ehitada, sest see tõstab meie kõigi turvalisust.
Väike-Maarja kiriku tornikiivri sõrestik on tänu riigi keskvalitsusele, kirikukogudusele ja paljudele annetajatele jõudnud tagasi oma loomulikule kohale. Seega on paljud abikäed aidanud likvideerida 2010. aasta augustitormi tagajärje ja taastanud kauni arhitektuurisümboli. Isiklikult loodan, et sellel aastal on „Kevadtorm" meie piirkonnas ainuke torm, mis ületab uudistekünnise. Siiski soovitan kõigil üle vaadata oma hoonete kindlustuslepingud, sest ennetusmeetmed on vahel kõige tõhusamad.
