Valminud on ülevaade hoonete soojatarbimisest Saku valla
Projekti käigus peab iga omavalitsus tegema nn miniprojekti, milleks Saku vald valis hoonete ja kaugkütte energiatõhususkava koostamise. Et seada sihte tulevikuks, tuleb kõigepealt välja selgitada olemasolev olukord - kui palju siis meie hooned praegu sooja tarbivad ja kas need näitajad on head või halvad. Tänu valla omandis olevale AS-le Saku Maja oli hea võimalus kasutada viimase kümne aasta kütteandmed hoonete kaupa ja nende analüüsimisel selgus nii mõndagi huvitavat. Lisaks kasutas ülevaadet koostanud töögrupp hoonete köetava pinna andmeid riiklikust ehitisregistrist ning eri aastate ööpäeva keskmiste temperatuuride andmeid, et aastad oleksid omavahel võrreldavad. Tulemuseks on põhjalik ülevaade (ligi 100 lehekülge) vallas asuvate kaugkütet kasutavate hoonete - korterelamute ning sotsiaal- ja büroohoonete - soojatarbe kohta. Ülevaade on kättesaadav valla veebilehel (vt Omavalitsus - Avalik teave - Uuringud).
Toome siinkohal positiivse näitena esile Saku alevikus Ülase tn 6 asuva põhjalikult soojustatud korterelamu, mis tänu aktiivsele ühistule on saanud nii kena välimuse kui ka oluliselt vähendanud oma energiakulu.
Kaheteist korteriga kahekorruseline elamu on ehitatud 1977. aastal ja selles on 1103 m2 köetavat pinda. 2008. aastal soojustati kõik hoone välisseinad ja paigaldati õhutusrestid, samuti vahetati ja soojustati katus. Vahetatud on ka kõik korteri-, keldri- ja trepikojaaknad. Hoone soojatarbimine (kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas) on olnud järgmine.
Hoone normaliseeritud soojatarve (st eri aastate erinevatest välistemperatuuridest tingitud erinev küttekulu on viidud omavahel võrreldavaks) jäi kuni aastani 2007 vahemikku 100-120 kWh/m2. Seoses soojustamisega 2008. aastal langes soojatarve 58% võrra, 2007. aasta 114-lt 2009. aasta 48 kWh/m2-le. Kuna tööd teostati 2008. aasta suvel, pole soojustamise mõju 2008. aasta soojatarbes veel täielikult näha - aasta esimese poole oli hoone veel soojustamata. Saavutatud lõpptulemus 48 kWh/m2 on aga suurepärane ja vastab madala energiatarbega hoone kriteeriumile (50 kWh/m2 aastas).
Üldiselt on enamiku korterelamute soojatarve järk-järgult vähenenud, põhjuseks on olnud eri tüüpi soojustustööd (akende-välisuste vahetus, välisseinte ja katuste soojustamine) ning ka küttesüsteemide korrastamine (sh soojasõlmede rekonstrueerimine). Kuna piirete soojustamise-tihendamisega on enamasti vähendatud välisõhu sissepääsu võimalusi, ei pruugi olemasolevad loomulikud ventilatsioonisüsteemid ega ka kohati paigaldatud lisaõhuklapid (sundventilatsioonisüsteeme pole paigaldatud ühelegi renoveeritud korterelamule) olla suutlikud piisavalt kvaliteetse siseõhu tagamiseks. Seetõttu oleks otstarbekas uurida korterelamute eluruumide siseõhu kvaliteeti (CO2 sisaldust) ja vajadusel kavandada täiendav ventileerimine. Seni soojustamata korterelamutes on selle töö teostamisel samuti tarvis arvestada sisekliima nõuetega, mistõttu oleks rekonstrueerimisel mõistlik kaaluda soojatagastusega sundventilatsiooni paigaldamist.
Vallale kuuluvad suuremad hooned (koolid, lasteaiad) on enamasti juba soojustatud ning neisse on paigaldatud ka sundventilatsioon (enamasti soojatagastusega). Lõpule on vaja viia lasteaia Päikesekild soojustamine ning leida kulutõhusad meetmed Saku Valla Maja soojustamiseks ja sisekliima tagamiseks.
Valla hoonete ja kaugkütte energiatõhususkava koostamisel tuleb arvestada ka k.a maikuus vastu võetud Euroopa Liidu uuendatud hoonete energiatõhususe direktiiviga, mille kohaselt alates 2020. aastast (avalik sektor alates 2018. aastast) tohib ehitada ainult liginullenergiahooneid. Liginullenergiahoone mõiste peab iga riik ise täpsustama, kuid juba nimetus annab vihje, et sellise hoone energiatarve peab liikuma nulli suunas. Lääne-Euroopas (peamiselt Saksamaal ja Austrias) on ehitatud juba mitukümmend tuhat ülimadala energiatarbega hoonet - passiivmaja - mille energiakulu kütteks on 15 kWh/m2 aastas ja seetõttu oleks passiivmaja kriteeriumide kasutamine liginullenergiahoone defineerimisel üsnagi loogiline. Tegemist on senise hoonete ehitamise paradigma täieliku muutusega ja suure väljakutsega nii arhitektidele, inseneridele kui ehitajatele. Tööpõld on tõepoolest lai, sest hooned kulutavad ca 40% ühiskonna poolt tarbitud energiast.
Saabuva talve eel ongi sobilik kutsuda kõiki vallaelanikke üles mõtlema oma eluaseme energiakuludele ja nende vähendamise võimalustele. Väiksem energiakulu ei tähenda ju ainult abstraktset puhtamat õhku, vaid ka täiesti käegakatsutavat säästetud raha.
