Vanamõisa karavanipargi eesmärk on pakkuda oma nišis viie tärni väärilist teenust

 (9)
Vanamõisa karavanipargi eesmärk on pakkuda oma nišis viie tärni väärilist teenust
54 automajale on ehitatud kõva betoonkiviga platsid, ühele mahub kaks masinat kõrvuti, ja lisaks jagub kõrvaloleval murusiilul privaatset ruumi lamamistooli või laua ülespanekuks. Kui aga kogu territooriumi tervikuna võtta, siis suurim arv masinaid, mida Foto: Koduvald

Eesti teedelgi liigub automaju, mujal maailmas on selline puhkuseviis veelgi populaarsem. Karavanautoga maailmas ringitiirutamisel on omad võlud. Kunagi ei pea muretsema selle pärast, et pagas on ülekaalus, ei ole sahmimist, et suurt šampoonipudelit kaasa ei saa võtta, ei pea muretsema lennujaama turvasekelduste pärast ega sobiva hotelli leidmisega pead vaevama. Viimane on ju alati omast käest võtta ja tegelikult suhtutaksegi sellesse kui oma teise kodusse. Nii näiteks ei kipu omanikud oma automaja naljalt sõpradele-tuttavatelegi välja laenama – kuidas sa lased teise oma privaattsooni, oma lemmikkruusist teed jooma või oma puhaste linade vahele magama.


Karavanipark, mis on tehtud spetsiaalselt just sellist liiki puhkusenautlejatele, on ka omaette teadus. Ja just sellise elustiili võimalust tahetakse Vanamõisas kõrgel tasemel pakkuma hakata.

Korralikust taristust mereäärse liivarannani

Vanamõisa vabaõhukeskus vast sauevallakale tutvustamist ei vaja, aga nüüd on selle kõrvale koha sisse võtnud karavanipark. 54 automajale on ehitatud kõva betoonkiviga platsid, ühele mahub kaks masinat kõrvuti ja lisaks jagub kõrval oleval murusiilul privaatset ruumi lamamistooli või laua ülespanekuks. Iga platsini on veetud elekter ja nende vahele on rajatud korralikud mustkattega teed.

„See Eesti ilm kipub ju üsna vesine olema, selle vastu peame end kaitsma. Siin on lisaks maapinna eripärad: puhas savi, mulda peaaegu polegi, vesi ei voola ära ja kuivendamist on palju,“ ütleb Vanamõisa karavanipargi eestvedaja Monika Grau.

Kui aga kogu territooriumi tervikuna võtta, siis suurim arv masinaid, mida park suudaks koos muruplatsidega ära mahutada, on 150. Muruplatse saab muidugi telkimiskohtadenagi kasutada ja see on ametliku teenusena olemas ka. Ka kämpingumajad saavad koha metsa servale. Lisaks pakub karavanipark kvaliteetset puhast vett, millega paake täita, on olemas purgimiskohad, kus masinad saavad reovee välja lasta ja tualette puhastada. Loomulikult on olemas korralikud duširuumid ja saun. Väikse lisatasu eest saab ka pesu masinaga puhtaks ja kuivaks.

„Mulle öeldi, et selline park peaks olema ikka mere ääres. No me siis kaevasimegi oma mere – sauna ees on suur ja ligi 4-meetrise sügavusega tiik, allikast tuleb vesi peale ja ülevool läheb kõrvalolevasse kraavi, nii et kogu aeg on liikuv vesi. Liivaranna teeme ka,“ lubab Monika.

Külastajate kasutuses on lisaks köök kogu sisseseadega, seega kes grillida ei taha ja lõkke peal hommikupudru valmistamisest ei pea, saavad kasutada kõiki mugavusi. Grillikohad varjualustega on iseenesestmõistetavalt samuti olemas. Aga süüa saab ka kohvikust, mis muide kuni oktoobrini on avatud ka kõikide sauevallakate jaoks.

„Tule lastega kõrval olevasse vabaõhukeskusesse mängima, ise võta terrassil väike kohv ja kook ning naudi elu,“ soovitab Monika.

Kohviku juurde tuleb ka pisike kauplus olmetarvikutega, juhuks kui vetsupaber otsa saab või hambahari ostmist vajab, nipet-näpet suveniire lisaks. Lisaks on gaasitarnija AGA püsti pannud eksperimentaalse gaasimüügipunkti, kust kõiki gaase saab seitsmel päeval nädalas kella 22-ni. Automaja tarbib ju gaasi, lisaks toimub suveti meil ja lähikonnas hulganisti üritusi ja tihti on nii, et keset pidu saab õlle- või grilligaas otsa. AGA müügikohad on nädalavahetuseti ja õhtuti kinni, kuid siit saavad ka ümbruskonna tegijad hädaolukorrasuue ballooni kätte.

Ei ole pelgalt äriprojekt

„Sellist taset siin Tallinna ümbruses üheski teises pargis ei näe,“ ei ole Monika tagasihoidlik. Tema sõnul on rajajad enamuses ka tulihingelised automaja matkajad, just ise mööda Eestit ja Euroopat tuuritades sellise karavanpargi loomise idee tuligi. Nende samade omade kontaktide kaudu uut keskust ka turustatakse. Mingi seltskond läheb näiteks Lätti või Poolasse tuurile ja poetab reklaamflaiereid nende riikide karavaniparkidesse, et siis seal peatujad juba teaksid, kuhu Eestisse sattudes sõidusiht rihtida. Käidud on ka turismimessidel Soomes ja Saksamaal.

Aga valdavalt käibib selles sektoris valuutana ikka vana hea suust suhu soovitus. Üks ööbib, helistab sõbrale, kes kahe nädala pärast tulemas, et see on üks hea koht olemiseks. Investeeritud on sellesse projekti palju, aga ilmselt tuleb veel lisagi.

„Millal see end ära tasub? Mitte kunagi, ma arvan. See ei olegi selline rahaliselt mõõdetav projekt. See on lihtsalt lahe!“ ütleb Monika.

Loe veel

Eeliseks konkurentide ees peetakse seda, et Vanamõisa on n-ö Tallinna tagatoas, pakkudes siiski maaelu, privaatsust ja rohelust. Tegijad on välja hõiganud ambitsioonika hüüdlausegi – „Vanamõisa karavanipark– Värav Tallinna ja Põhja-Eestisse“.

„Linnas on ka paar sarnast asja, aga inimesed heameelega otsivad linnamelust pisut kaugemaid kohti. Meil on ideaalne: pargivad masina turvaliselt siia ära, istuvad Sauel rongi peale ja on paarikümne minutiga otse vanalinnas,“ arvab Monika.

Kavas on pakkuda ka giiditeenust –tuleb seltskond, see võetakse näppu ja juhatatakse läbi lähiümbruskonna või kaugemalegi. Mõte on ka püsti panna Vanamõisa turismiinfopunkt, kust on võimalik teavet saada ümbruskonna ja ka kaugemate vaatamisväärsuste kohta.

Mitte päris tüüpilised turistid

Monika teab rääkida, et enamasti on karavanautoga reisija pigem vanemaealisem inimene. Tulevad paarikaupa, sätivad oma toolid-lauad välja, loevad raamatut, võtavad päikest, vaatavad televiisorit. Sellised rahulikud ,lihtsalt tšillivad ja naudivad päeva ning lähevad kell üheksa magama, tihti on paigal terve nädala. „Neil on palju vaba aega, tahavad liikuda erinevates kohtades ja suhelda inimestega, karavanipark on ikka kõvasti erinev anonüümsest suurhotellist. Sellises kohas on loomulik, et omanik jalutab vahel läbi ja teeb kundega juttu,“ teab Monika.

Et kohapeal põnevat tegemist jaguks, on Vanamõisa karavanikeskusesse loodud ka väikest viisi loomapark. Tara taga jalutavad Šoti mägiveised, hobune ja poni, paterdavad hanepojad ja haned, pardid. Väikestest süsimustadest lambatalledest ja uhketest faasanitest rääkimata. Spordihuvilised saavad karavanipargis mängida taldriku- ja kuubiku golfi ning külaliste käsutuses on ka korvpalliväljak. Rentida saab ka jalgrattaid, korvpalle, taldrikugolfi kettaid ja muid spordivahendeid, pakutakse ratsutamise võimalust.

Monika loodab, et karavanipark ja vabaõhukeskus hakkavad kenasti teineteist täiendades lisaväärtust pakkuma. „Külainimene saab tulla meie poole peale kohvikusse ja lapsed saata kümne meetri kaugusele vabaõhukeskuse mänguväljakule. Klubi Eesti Karavan tähistab sel suvel oma 35. aasta juubelit uhiuues Vanamõisa karavanipargis ja rendib samal ajal ka vabaõhukeskuse võimalusi.

„Mina näen siin palju koostöökohti,“ nendib ka Vanamõisa vabaõhukeskuse juhataja Katrin Krause.

Kuigi maikuu lõpus tegutsemist alustanud karavanipark asub aiaga piiratud territooriumil, siis kui ette helistada ja kokku leppida, on ka iga sauevallakas oodatud uudishimutsema.