Vaost võrsunud: Vabadusristi kavaler Herman Jürgens

Herman Jürgens sündis 1889. a Vao-Mõisamaa külas Kure talus.

Jaan Jüri p Jürgensil (1841-1925), Kure talu Vao mõisalt 1885. a päriseks ja pärandatavaks ostjal oli abielust Leeno Mihkli t Kuulbasiga (1851-1917) 9 last: 3 tütart ja 6 poega. Lisa (1874) läks mehele linnakodanikule, Annast (1877) ja Mariest (1887) said taluperenaised. Aleksander (1877) oli laevamehaanik, Johannes (1882) kooliõpetaja.

Gustav (1884), Herman ja Karl (1891) olid laevakaptenid. Nemad olid ka esimesed laiemalt tuntud ja kõrgelt haritud mehed Vao külast. Noorim poeg Eduard (1892) sai talu. Kure talu hooned jäid Väike-Maarja heitvete puhastusseadmete alla ja on hävinud. Kure talu maad on endise peremehe järglaste omandis. 

Herman Jürgens lõpetas Väike-Maarja kihelkonnakooli ja Paldiski merekooli. Enne I maailmasõda sõitis laevadel Euroopa vetes. Kohe sõja algul 5.08.1914. a sattus sõjavangi Saksamaale.

Juulis 1916. a põgenes ja oli edasi Vene sõjaväes Põhja- Jäämere laevastikus. Esimese ohvitseri aukraadi sai 1917. A. Edasi oli traaleritel vahiohvitser. 1918. a lahkus Vene sõjaväeteenistusest ja astus vabatahtlikuna Inglise sõjaväkke soldatina. Peagi ülendati leitnandiks Inglise jõelaevastikus Põhja-Venemaal.

Võttis osa sõjategevusest Oneega ja Põhja Dvinaa liinil. 21.07.1919 astus vabatahtlikuna Eesti rahvaväkke. Algul oli merejõudude juhataja Johan Pitka staabis, siis mereväe ekipaaži 4. roodu noorema ohvitseri kohusetäitja.

Edasi oli miiniristleja „Vambola" vahiülem ja roodukomandör. Demobilisatsiooni puhul lasti reservi 1.06.1920. 

Edasi elas ja töötas Tallinnas. Oli Kaitseliidu malevkonna gaasikaitsepealik ja VRVÜ (Vabadussõja Rindevõitlejate Ühing) Tallinna osakonna liige. 1921. aastast oli abielus Annette- Rosalie Orkiga (1891). Adopteeritud tütar Helmi-Lovise (1913), omi lapsi polnud.

Alates maist 1930 oli Herman Jürgens tüürimees mitmetel Eesti kaubalaevadel. Viimati aurulaeval "Viire". 10.07.1941. a reisil Virtsust Kuivastusse võeti „Viire" Saksa sõjaväe (lennuväe) poolt kahuri- ja kuulipildujatule alla. Herman Jürgens oli oma kohustuste täitmisel komandosillal roolis ja sai kuulide läbi paremast jalast raskesti haavata. Kuivastusse jõudes viidi Herman Jürgens Kuressaare Vene mereväe haiglasse, kust ta pärast kuuajalist ravi venelaste poolt Tallinna toodi. 

Herman Jürgens suri 1944. a Tallinnas, maetud on Kaitseväe kalmistule.

Autasud:

1. liigi 3. järgu Vabadusrist 14.12.1920;

Eesti Vabadussõja mälestusmärk ja 25 000 marka 1923. a.

Medal Kotkaristi kuldtäht 1938. a

Allikad:

Riigiarhiiv - ERA.527.1.529; ERA.495.7.1387; ERA.50.12.894

Mati Strauss - Eesti Muinsuskaitse Selts

Kure talu viimane peremees Eduard Jürgens vangistati 1945. a ja saadeti 20 aastaks sunnitööle osavõtu eest Vabadussõjas ja Omakaitses. Ta suri 1946. a Kemerovo oblastis Siblagis. Eduardi poeg Jaan (1929) küüditati märtsis 1949 Krasnojarski kraisse, sai tagasi 1965. a. Eduardi naine Ida Marie (1893 pääses). Karl Jürgens oli lõpetanud Käsmu merekooli, oli mereväeohvitser, ka Botnja laevastiku juhataja, hukkus revolutsiooni ja kodusõja keerises Peterburis 1920. a. Naine Alma pääses.

Gustav Jürgens oli kaugesõidukapten, ka osanik laevas. Tema naine sai hiljem tuntuks kui Äksi nõid. Nende poeg Karl Jürgens (1910) oli suurmeister laskmises ja luuraja Soome talvesõjas. Temast on omaette lugu.

Eino Tomberg

Vabadusristi kavaler Herman Jürgens ja tema vennad olid minu vanaonud - minu emapoolse vanaema, Uuetoa talu perenaise Anna Dannebergi (snd Jürgens) vennad.