Vastab abivallavanem Jan Trei

Heidame kõigepealt kiirpilgu Sinu tegutsemistele enne Viimsi Vallavalitsusse ametisse asumist. Mida õppisid, kus töötasid ja mis tuuled Sind Viimsisse tõid?

Olen õppinud Tartu Ülikooli õigusinstituudis õigusteadust. Hetkel on seal samas pooleli magistriõpingud. Olen pidanud erinevaid ameteid, alates omavalitsustest ja lõpetades ministeeriumiga. Enne Viimsisse tööle asumist töötasin Notarite Kojas juristina. Viimsisse kutsuti mind 2007, mil asusin ametisse kommunaal- ja ehitusvaldkonna abivallavanemana. Vahepeal oli mul võimalus olla siseminister Marko Pomerantsi nõunik aastatel 2009-2011. Need olid ametialastelt väljakutsetelt minu elus ühed põnevamad aastad.

Varem tegelesid kommunaalja ehitusasjadega, nüüd on Sinu valdkonnad lühidalt kokku võttes haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ja sporditöö.

See on minu teine tulemine Viimsi abivallavanemaks. Tänaseks on sellel postil aastake täis. Seekord on minu vastutusaladeks haridus-, noorsootöö, sotsiaal-, kultuuri- ja sporditöö valdkond. Pean vastutama ca 65% vallaeelarves olevate rahaliste vahendite sihipärase kasutamise eest. Ütlen ausalt, et tegemist on väga huvitava tööga, mis hõlmab kogu elukaarti - lastest kuni eakateni.

Oled Viimsi Teataja aktiivne autor, Sinu valdkondi on leht üsna põhjalikult kajastanud, ka järgmises numbris peaks tulema mitu haridusteemalist külge. Väike tulevikuvisioon kuluks ikka ära - millised on praegu kõige tähtsamad töösuunad?

Hariduselus on aktiivne töösuund Viimsi uue haridusasutuste võrgu arengukava 2012-2020 koostamine. Oleme selle lähtekohtade analüüsi ja koostamisega tegelenud ligi viis kuud. Tegemist on strateegilise dokumendiga, mis sätestab meie järgmise kaheksa aasta koolivõrgu arengusuunad ja haridusasutuste investeeringuobjektid.

Tänaseks on selge, et valla koolivõrk vajab kaasajastamist ning valla rahaliste võimalustega arvestamist. Kahjuks, nagu ka Eesti riigil, ei ole ka Viimsi vallal lõputult võimalusi investeerida uutesse koolihoonetesse. Pigem on võtmeküsimuseks, kuidas korraldada olemasolevat haridusvõrku nii, et võimalikult mõistlike investeeringutega ei tekiks meil lähitulevikus koolikohtade defitsiiti. Ja hariduse kvaliteet ei halveneks, vaid pigem tõuseks.

Tegelen uue Randvere Kooli rajamise ettevalmistusega. Koostöös Arhitektuuri- Agentuuriga on tänaseks valminud Randvere Kooli põhiprojekt. See on tähendanud kaheksa kuud pidevat koostööd, dialoogi ja valla vajaduste sõnastamist koolihoone projekteerijatega. Plaan oleks 2013. aasta septembris avada Randvere külas 432 õpilasele mõeldud I-II kooliastmel põhinev põhikool.

Jätkub ka dialoog erainvestoritega seoses Miiduranna Tuleviku Kooli rajamisega ning Rahvusvahelise Kooli Viimsisse toomisega. Viimsi huvi Miiduranna Tuleviku Kooli projektis seisneb eelkõige selles, et saaksime selles rajatavas koolihoones ära paigutada ja avada valla algkooli.

Eesti riik on otsustanud luua 2013. aasta märtsiks riigi finantseerimisel oleva Euroopa Kooli, mis hakkaks andma rahvusvahelist IB Diploma programmi õpet eelkõige IT Agentuuri töötajatele, diplomaatide lastele ning teistele huvilistele. Tegelen ka sellega ning avatud on erinevad arutelud haridusministeeriumis, et Euroopa Kool võiks hakata asuma Viimsis. Sotsiaalvaldkonnas oleme lisaks igapäevastele omavalitsuse poolt pakutavate teenustele ja sotsiaaltoetuste maksmisele koostamas uut sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna arengukava. Iga seitsmes vallaelanik on eakas. Peame oskama ette näha tekkivaid probleeme ja teadma, milliseid sotsiaalteenuseid meie eakad vajaksid lähitulevikus, mida tuleks hakata juba täna välja töötama. Kindlasti vajaks Viimsi terviklikku sotsiaalkeskust. Vajadus on ka uute sotsiaalkorterite järgi.

Spordivaldkonnas on selle aasta suurim prioriteet Lubja klindiastangu terviseraja teise etapi ehitus. Oleme saanud PRIA-lt Euroopa Liidu vahendeid ning mõte on pikendada tänast Karulaugu koolitagust välisvalgustatud terviserada kuni Skanska kortermajadeni.

Ka Haabneeme staadioni ehituse planeerimine on aktiivselt töös. Lähiajal peaks selguma, palju see vallale maksma läheb ning kas see oleks üldse tänavu meile jõukohane. Kultuurivaldkond õitseb. Selle aasta märksõnaks on valla uue kultuuri arengukava koostamine, mis peab näitama, kuhu meie kultuurivaldkond liigub.

Küsin nüüd otse - kui palju lasteaiakohti on praegu vallas puudu, millal ja kuidas võiks see probleem laheneda?

Aus vastus on, et lasteaiakohtade järjekorras on täna 500 last. Siia hulka on arvestatud ka lapsed, kes ei ole veel lasteaiaealised.

Lubasime viimastel kohalikel valimistel, et plaanime rajada Viimsisse uusi lasteaedu, vähendamaks lasteaiakohtade puudujääki. Augustis avame uue 144-kohalise lasteaia Lille teel, kuhu kolivad need lapsed, kes käisid aastaid tagasi Piilupesa lasteaias ning kes on ajutiselt kolitud Hundi teele. Ettevalmistamisel on ka uue 144-kohalise valla munitsipaallasteaia rajamine Uus- Pärtle kinnistule Lubja külas.

Teine meede on kindlasti eralasteaiad. Viimsis on kuus eralasteaeda ning 2011. aasta lõpus käis neis 290 last. Viimsis on kehtestatud vabariigi kõige suurem eralasteaia pearaha 224 eurot, mille vald maksab oma eelarvest. Meie eralasteaiad võiksid täna mõelda laienemisplaanide peale. Valla pearaha suurus võiks ahvatleda Viimsisse ka uusi eralasteaia pidajaid. Kindlasti tuleks vallal endale aru anda, et lõputult uusi lasteaedu rajada ei ole mõtet, ka siin peab arvestama omavalitsuse rahalisi võimalusi.

Räägi ka oma perest, hobidest, puhkehetkedest.

Olen abielus ning 5-aastase poisi isa. Pereseltsilisteks on meil koer Sissu ja kass Kitty.
Hobideks on jalgrattasõit ja golfimäng. Sel aastal avastasin enda jaoks mäesuusatamise. Meeldib lugeda ja lõputut maailma ajalugu uurida. Puhkehetkedel meeldib ujumas käia ja spordisaali külastada, ka looduses aktiivselt liikuda. Küsis