Vastseliina vald volikogu esimeeste pilgu läbi
Urmas Juhkam võtab möödunud aastad kokku järgmiselt: „Arvan, et aastatega on volikogu töö läinud efektiivsemaks ja omab laiemat kõlapinda. Seda eelkõige tänu komisjonide edukale tööle ja volikogu väljasõidu istungitele küladesse ja valla allasutustesse. Volikogu komisjonidesse kuuluvad vallakodanikud erinevatelt elualadelt ja nii jõuab ka nende arvamus vahetult volikogusse.
Valla suurimad mured on minu meelest läbi aegade seotud remondi- ja ehitustöödega. Tähtsamad teemad, mis meelde tulevad algusaastatest on Rahu tänava katlamaja ehitus, hooldekodu hoone kapitaalremont. Pidevalt on uuendatud koolihoonet - alates katlamajast, viilkatusest ja lõpetades praeguste soojustustöödega.
Ehitustest pean tähtsateks uue spordihoone ehitamist Vastseliina alevikku ja 12-korteriga elamu ehitamist Vana-Vastseliina.
Valla areng on olnud 20 aasta jooksul jõuline ja kiire nagu Eesti riigis tervikuna ning minu arvates igati heal tasemel. Kui valla esimeseks autoks oli majandilt saadud vana Moskvitš, siis varsti saab sotsiaaltöötaja sõita uue elektriautoga Mitsubishi.
Arengu seisukohast pean tähtsaks tööstusala käivitamist- majandi endised laudad said uue elu puidu tööstuste näol, tekkisid ka uued töökohad.
Viimase aasta suursaavutus on kahtlemata Piiri kõrtsihoone ennistamine.
Valla tuleviku võtmeküsimus on noorte jäämine valda, noortele tingimuste loomine eelkõige töökohtade näol.
Küsimustele vastab volikogu esimees Ivar Traagel. Olete olnud pikalt volikogus, mis on aegade jooksul volikogu töös muutunud?
Volikogu istungid toimuvad kindlal kuupäeval, vallavolikogu alaliste komisjonide töö on muutunud oluliselt tegusamaks ja tulemuslikumaks, sest enamus volikogu istungil arutelule tulevaid teemasid arutatakse komisjonides eelnevalt läbi ning esitatakse volikogule omapoolne seisukoht.
Viimastel aastatel on välja kujunenud hea traditsioon, kus märtsist-oktoobrini korraldatakse enamus volikogu istungeid väljaspool volikogu ruume. Toimuvad volikogu väljasõiduistungid valla erinevatesse piirkondadesse, kus tutvutakse kohaliku eluga ning kuulatakse ära piirkonna elanikud. Samas toimuvad volikogu istungid ka valla allasutustes, kus saadakse parem ülevaade allasutuse tööst. Tänu eeltoodule oleme rahvale lähemal ning iga-aastase valla eelarve koostamisel on kõigil volikogu liikmetel valla elu üle parem ülevaade ning loodetavalt ka kergem otsust vastu võtta.
Millised on olnud suurimad valla probleemid, millega volikogu on tegelenud?
Ma ei nimetaks vallavolikogus arutelus olevaid teemasid probleemideks vaid see on tegelik elu, kus mõningad teemad on raskemad ja vajavad rohkem süvenemist ning ka läbivaidlemist, kuid lõppude lõpuks võidutseb ikkagi terve mõistus ning leitakse ühiselt kompromisse.
Mul on hea tõdeda, et kuigi volikogusse kuuluvad inimesed erinevatest piirkondadest, erinevatelt elualadelt ja ka erinevatest parteidest, kuid siiani on siiski kõik otsused vastuvõetud, arvestades valla rahva heaolu ja valla arengusuundi. Volikogu liikmed on olnud mõningates küsimustes ka erinevatel seisukohtadel, kuid see on igati normaalne demokraatlikus ühiskonnas.
Kuidas hindate valla arengut 20 aasta jooksul? Tooge välja valla head ja vead.
Olen Vastseliinas sündinud ja enamus oma elust ka siin elanud, siis minu arvates on Vastseliina valla areng olnud väga hea, arvestades kaugust pealinnast ja ka seda, et meie piirkonna maainimese endine turg Venemaa, kuhu turustati oma kodukohas kasvatatud loomad ja põllumajandussaadused, on kadunud.
Erinevate projektide ja fondide toel oleme suutnud renoveerida enamuse valla allasutusi, võtmata seejuures olulisi kohustusi laenude näol. Järjekorda ootab ainult lasteaed. On avatud kaks täitsa uut asutust nagu noortekeskus ja linnuse külastuskeskus. Meie valla suuremad maapiirkonnad on aktiivselt uuendanud külakeskusi ning tublisti arendanud külaelu.
Kui vahepeal oli tunne, et noored püüavad lahkuda kodukohast suurematesse linnadesse, siis viimaste aastate jooksul on noored hakanud naasma oma kodukohta ja ka siin peresid looma. Väga hea meel on, et laste sünd meie vallas on püsinud viimased aastad stabiilselt 15-20 piires.
Hea on, et vallal on kujunenud välja oma nimiüritused, mis reklaamivad meie valda ja inimesi nii Eestis, kui ka väljaspool.
Samas tahan öelda suured tänud meie valla ettevõtjatele, kes on otsustanud meie valda investeerida ning siduda oma ettevõtlus selle piirkonnaga, mis ei ole mitte vähetähtis valla arengut arvesse võttes (inimeste töökohad ja tulumaksu laekumine valla eelarvesse).
Vigade kohta ei oska ma küll midagi öelda, sest nagu ütleb ka rahvasuu, et tegijal juhtub mõndagi ja eks valla rahvas on see, kes peab ütlema, mis on vallas hästi ja mis halvasti. Volikogu ja valitsuse liikmed peavad olema need, kes valla rahva arvamusi, ettepanekuid ja heatahtlikku ning õiget kriitikat arvesse võttes valla elu hästi juhtida ja arendada püüavad.
Millised võiksid olla valla tulevikuplaanid?
Soovin, et järgmisel valla juubelil oleks alles selline omavalitsusüksus nagu Vastseliina vald, et vallarahva arv ei väheneks vaid suureneks, et me suudaks säilitada kõiki seniseid valla allasutusi ning valla elule vajalikke avalike teenuse asutusi (pood, ambulants, juuksur, apteek jne.). Samuti sooviks, et meie praegune aktiivne külaelu ei hääbuks ning tulevased volikogu liikmed leiaks ka edaspidi veelgi rohkem võimalusi külaelu toetuseks ning arenguks.
Hea oleks, kui meie vallas loodaks juurde uusi ettevõtteid ja miks ka mitte uusi avaliku sektori organisatsioone, kes aitaksid ühiselt kaasa valla arengule.
Hea meel oleks, kui paari aasta pärast oleks meil selline tubli järelekesv, kes ei kardaks üle võtta praeguste ja ka uute valla suurürituste organiseerimist ning julgeksid rohkem osaleda valla elu juhtimises, näiteks volikogu liikmetena.
Lõpetuseks tänan kõiki valla elanikke selle eest, mis Te olete teinud ja teete ka tulevikus, et meie vald on arenenud stabiilselt ja tublisti ning meie piirkonnas ei ole elu hääbunud nii nagu mõneski väikses piiriäärses omavalitsuses.
