Viimsi Raamatukogu 90 aastat II osa
Kuigi venekeelseid teoseid oli fondis eestikeelsetega võrdselt, loeti tuhatkonna registreeritud lugeja poolt viimaseid siiski enam. Populaarsed olid endiselt A. H. Tammsaare ja E. Vilde teosed. Rohkem laenati teaduskirjandust, endiselt tuli töötajatel ohtralt propageerida ka ühiskondlik-poliitilisi teoseid. Kuna huvi nende vastu ei olnud piisavalt suur, siis plaanide täitmise huvides laenutati neid kohustuslikus korras.
Raamatukogutöö aluseks olid perspektiiv- ja kvartaliplaanid, mille täitmisest tuli aru anda kolhoosi kultuuriosakonnale, kolhoosi juhatusele ja parteiorganisatsioonile ning iga-aastase aruande esitamise näol Harju rajooni keskraamatukogule.
Viljakad aastad
“Keskuse raamatukogu” perioodi võib raamatukogu ajaloos kohaliku kultuurielu elavdamisel nimetada väga viljakaks: aastas toimus tavaliselt 7 kohtumisõhtut kirjanikega, 40 raamatunäitust, 15 lugemiskultuuri tundi õpilastele, tegutses kirjandusklubi ROPS (Raamat On Parim Sõber), valijate klubi (1979, 1984), raamatukogust tehti telesaateid: “Raamatute saatus” (1978), “Õhtutund raamatukogus” (1983) jm ning salvestati enamik Eesti Raadio kirjandussaadetest.
Kõik raamatukogu töötajad olid eriharidusega ja nad andsid oma parima raamatukogu ülesehitamiseks. Raamatukogu areng oli vastavuses S. M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi sihiga – kolhoosis pidi sel ajal olema kõik parim, nii ka raamatukogus.
Vaatamata sellele, et nõukogude propaganda tõttu olid raamatukogud ideoloogia asutused, suutis tollane raamatukogu juhataja Asta Joost suurejooneliste kirjandusõhtutega esile tõsta ning edendada eesti kultuuri ja kirjandust.
1990ndate muutused
1990ndatel ühiskonnas toimunud muutustest tingituna vabanesid raamatukogud ideoloogilisest survest ja asusid täitma oma sotsiaalseid, kultuurilisi ja informatsioonilisi ülesandeid. Raamatukogutöö mitmekesistus, intensiivistus lugejateenindus, suurenes päringutele arv ning laienes nende temaatika. Kümnendi teisel poolel sai Eesti raamatukogunduse märksõnaks automatiseerimine, üleminek kaartkataloogide süsteemilt e-kataloogidele.
Seoses S. M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi reorganiseerimisega OÜ Esmariks aastal 1991 hakkas Viimsi raamatukogu töö soikuma, sest loodud osaühingul ei olnud huvi raamatukogu ülalpidamise vastu. Samas polnud ka Viimsi Vallavalitsus valmis raamatukogu oma alluvusse võtma. Kolhoosi raamatukogust sai taas vallaraamatukogu 1993. aastal, mil raamatukogu hakkas tegutsema Viimsi Vallavalitsuse hallatava asutusena kinnitatud eelarve alusel.
Viimsi raamatukogu olukord kujunes keeruliseks 1994. aasta alguses, kui otsustati raamatukogu endise kolhoosikeskuse ruumidest välja kolida. Ruumid tuli loovutada Rahvusvahelisele Concordia Ülikoolile.
Raamatukogu manööverpinnaks sai Viimsi vallamaja riietusruum, kuhu koliti 1994. aasta kevadel. Endise 105 m2 asemel tuli leppida palju väiksema põrandapinnaga (80m2). Kuna AS Esmar kui uus raamatukogu sisustuse omanik soovis ka enamuse riiuleist oma valdusse jätta, siis tuli osa kogust laotada põrandale. Töötajatel puudus juurdepääs ja ülevaade olemasolevast raamatufondist, mistõttu ei saanud seda jooksvalt korrastada ega aegunud kirjandusest puhastada, rääkimata olemasoleva 600 nõuetekohasest teenindamisest. Paraku ruumiprobleemid üleöö ei lahene ja seetõttu puudusid raamatukogul kolme aasta jooksul arenguvõimalused.
1997 – uus asukoht Haabneemes
1997. aastal sai Viimsi Raamatukogu uueks tegevust soodustavaks asukohaks Haabneeme alevik – ruumid Rannapere hooldekodu I korrusel (praegused Viimsi Päevakeskuse ruumid). 330 m2 põrandapinnal asus avariiulitega lugemissaal, eraldi lugemisala oli lastele. Taastus koostöö lasteaiaga Piilupesa: lastele hakati korraldama muinasjutu- ja raamatukogutunde.
1998. aastal soetas raamatukogu esimese arvuti ja raamatukoguprogrammi Kirjasto 3000 litsentsi. Alustati teavikute elektroonilise kataloogimisega. 2001. aasta septembrist oli võimalik ka raamatukogu lugejatel internetti kasutada – raamatukogus avati avalik internetipunkt. 2002. aasta lõpuks sai kogu teavikute fond kantud e-kataloogi. 2003. aastal võeti kasutusele Eestis arendatud raamatukoguprogramm URRAM (www.lugeja.ee).
2005 – uued ruumid, rohkem töötajaid
Juba 2000. aasta aastaaruandes on taas välja toodud ruumipuuduse probleem. Nelja aasta pärast alustati uute ruumide remondiga Rannapere pansionaadi teisel korrusel. Peale kaheksat aastat teenindamist raamatukogu jaoks kiirkorras kohandatud ruumides valmisid uued spetsiaalselt raamatukogu tarvis ehitatud ruumid, mis avati pidulikult 9. septembril 2005. aastal.
Kogu suve oli raamatukogu lugejatele suletud. Kuna oli ette näha töökoormuse suurenemist, moodustati kolmele raamatukoguhoidja ametikohale juurde veel kaks. Uutes ruumides alustati ka elektroonilise laenutamisega.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgne aeg on Viimsi raamatukogule olnud suurte arengute aeg, seda nii raamatukogundusliku tegevuse kui ka kultuurikeskuseks kujunemise vallas. Sarnaselt teistele Eesti rahvaraamatukogudele tuli ka Viimsi raamatukogul ümber vaadata senised kohustused klientide ees: laiendada info vahendamise elektroonilisi teenuseid, st avada raamatukogu fond e-kataloogis ning keskenduda piirkonna õppurite teenindamisele ja suurendada teadmiskirjanduse komplekteerimist. Tänaseks on Viimsi raamatukogust välja kujunenud elukestva õppe toetaja ja lugemiskultuuri vahendaja.
Ruumikitsikus kimbutab
Viimsi raamatukogu arenguloo läbivaks jooneks on olnud ruumiprobleemid. Kokku on meie raamatukogu kolitud seitsmel korral, mida 90 tegevusaasta kohta pole palju. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et eelmises asukohas jäid raamatukogu ruumid kitsaks juba kolme aasta pärast ning praegustes ruumides kimbutab taas kitsikus, kuigi kolimisest on möödunud ainult viis aastat. Töötajatel veel kitsas pole, kuid teavikutel ja lugejatel on. Mida rohkem on piirkonnas registreeritud elanikke, seda enam toetab riik teavikute ostmist.
Raamatukogu on nägus ja õdus, kuid külastajatel puudub mugav võimalus raamatukogus pikemalt aega veeta – eralduda ja lõõgastuda. Samaaegselt üksteist segamata peaksid raamatukogus mõnusalt viibida saama väikeste lastega pered, vaikust nõudvad õppurid, teismelised, pensionärid, lehelugejad ja arvutikasutajad, muusikahuvilised või näitusekülastajad. Hetkeolukord on kahjuks selline, et raamatukokku tullakse pigem raamatuid laenama ja tagastama, kui lihtsalt aega veetma. Meie raamatukogu võiks aga viimsilastele olla peale teabekeskuse ka vabaajakeskus. Järjest suurenev elanike arv seab ka raamatukogu ruumidele kõrgemad ootused ja nõudmised. Nendest ei saa mööda vaadata, sest maksumaksjatel on õigus tarbida väärilist avalikku teenust.
Populaarsus kasvab
Meile, raamatukoguhoidjatele, on iga aasta lugemisaasta. Suhtume oma töösse missioonitundega, panustades igapäevaselt väärtuslikku lugemisalasesse tegevusse ja oma väärikate lugejate teenindamisse.
Eriliselt valmistab rõõmu, et meie raamatukogu kasutamine on muutunud üha populaarsemaks. Lugemisaastal 2010, raamatukogu 90. aastapäeval on meil ligi 3000 aktiivset lugejat. Statistiliste andmete põhjal on just olemasolevad lugejad hakanud raamatukogu sagedamini kasutama ja rohkem raamatuid laenama. Lugedes kasvab isu.
Uuringutega on tõestatud, et inimestel, kes leiavad aega lugemiseks, paraneb enesetunne ja suureneb eluga rahulolu. Lugemine toetab eluga hakkamasaamist, pakub naudingut ja avastamisrõõmu, arendades samaaegselt tundekultuuri, asjade sügavamat mõtestamist ja sõnavara. Tänapäeva kiires elutempos on lugemine ideaalne võimalus võtta aeg maha, pakkuda endale rahu, inspiratsiooni, privaatsust, hetke oma mõttemaailmaga ning mis kõige olulisem – lugemine paneb inimest seesmiselt püüdlema uute eesmärkide poole. Raamatukogu ongi see koht, kus igaühel on võimalik valida endale parajasti vajalik raamat, kus ei loe materiaalne, vaid ainult vaimne maailm.
Täname koostöö eest kõiki lugejaid ja toetajaid. Viimsi raamatukogu tähistab oma juubelit 5. novembril kell 14, mil oleme avatud kõigile külastajatele.
Kohtumiseni raamatukogus!
