Viljandimaa laulu- ja tantsupidu heidab pilgu 130 aastale

Poolteist tuhat esinejat tähistab laupäeval, 2. juunil peetava Viljandimaa laulu- ja tantsupeoga 130 aasta möödumist esimese rahvapeo toimumisest Viljandis.

Peo peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuurispetsialist Kati Grauberg-Longhurst ütles, et tänavune maakonnapidu on eriline, sest laulu- ja tantsupidu peetakse koos Viljandi lauluväljakul. «Tõenäoliselt on see ka viimane suurem rahvapidu praegusel lauluväljakul, enne kui seal uuendustööd algavad,» lisas ta.

Kati Grauberg-Longhursti sõnul võtab suurpeost osa üle 1500 laulja, veidi alla 500 tantsija ja natuke alla 100 puhkpillimängija.

Sel aastal ei osale peol noored rahvatantsijad - ligi 450 maakonna I-VI klassi tantsijat pidasid oma tantsupäeva aprilli lõpus.

Maakonna suurpeo laulupidu on ülesehitatud ajaloolise tagasivaatena ning näitab muusikapidude arengut läbi 130 aasta. Algul esinevad pasunakoorid ehk puhkpilliorkestrid, seejärel meeskoorid, naiskoorid jne. «Just nii, nagu kollektiivide lisandumine eesti muusikaellu ajalooliselt on kulgenud,» selgitas peakorraldaja. Laulupeo kunstiline juht on Pille Kährik, keda abistab Agnes Kurg. Tantsupidu on jagatud nelja 15-minutilisse plokki. Tantsijad said valida, millise aja tantse nad esitavad. Alustatakse ärkamisaja folkloorse meeleoluga, järgnevad esimeses Eesti vabariigis tegutsenud Ernst Idla võimlemisplokk, nõukogudeaegne plokk ning kaasaegsemate rahvatantsude plokk.

Tantsupeo plokid on kavandanud Anneli Arraste, Tiia Kadalipp, Vaike Rajaste ja Ave Alvre.

Viljandimaa laulu- ja tantsupidu algab tavapärase rongkäiguga läbi Viljandi kesklinna. See alustab teed 2. juunil kell 16.30 maagümnaasiumi algklasside maja juurest ning liigub mööda Jakobsoni ja Tallinna tänavat lauluväljakule. Pidu käivitub lauluväljakul pärast rongkäiku.