Viljandis toimub laupäeval Tartu rahulepingu 93.aastapäeva meenutamine
Tartu Rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.
Laupäeval, 2. veebruari hommikul kell 9.00 asetavad maavanem Lembit Kruuse, linnapea Loit Kivistik ja volikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile, millele järgneb mälestushetk Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistul.
„Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat," ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
Rahulepingu kohaselt sai Eestimaa pind vallutajatest üle sajandite vabaks. Lõppenud oli 431 päeva kestnud Vabadussõda, mis nõudis Eestilt ja tema liitlastelt üle 5000 inimelu. Võit kallaletungijate üle õnnestus ning lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta."
Tartu rahulepingu ajaloost:
Tartu rahukonverents Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kestis 5. detsembrist 1919 kuni 2. veebruarini 1920. Detsembris 1919 keskenduti peamiselt sõjategevuse lõpetamisele ja vaherahu saavutamisele ning väideldi Eesti Vabariigi tunnustamise ja tulevaste riigipiiride üle.
Rindel tehti samal aja suurtükidiplomaatiat - Punaarmee üritas Narva rindel kuni detsembri viimaste päevadeni tulutult edasi tungida. Piiri küsimuses suudeti sisulist läbirääkimist alustada alles pärast nende rünnakute läbikukkumist.
Tartu rahukonverentsi esimene etapp päädis vaherahulepingu allakirjutamisega 31. detsembril 1919 kell 19.45. See tõi kaasa relvade vaikimise kuigi ametlikult hakkas vaherahu kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Ühtlasi parafeeriti peamised poliitilised kokkulepped - Eesti Vabariigi tunnustamine ja selle riigipiir Nõukogude Venemaaga ning julgeolekutagatised, mis hiljem lülitati muutmata kujul rahulepingusse.
