Vinnukas pürib veiseliha mahetoodetega välisturule

 (2)
Vinnukas pürib veiseliha mahetoodetega välisturule
VinnukasFoto: Facebook

Kuigi kuukäibed on võrreldes eelmise aastaga kahekordistunud, jääb Eesti turg nii spetsiifilise käsitöötoote jaoks väikeseks, tõdes maheveiselihast kuivatatud snäkke tootva OÜ SirLoin tegevjuht Lauri Bobrovski. Seepärast võetakse uuel aastal sihikule välisturud

Poolteist aastat oma ettevõttes OÜ SirLoin tööd rabanud Lauri Bobrovski kinnitas, et on palgatööst loobudes rohkem võitnud kui kaotanud. Sissetulek pole küll endine, kuid soov oma asja ajada kaalub palgatöö võlu üles.

Tegelikult kuulus tema süda viiendast klassist saati piimandusele. Isa oli piimaauto juht, piimatööstur Jaanus Murakas kooli ajal suur eeskuju. Piimatoodete tehnoloogiat õppis Bobrovski ka kõrgkoolis ja töötas sel alal mõne aasta. Tänavu veebruaris tõmbas ta aga piimandusele joone alla ja keskendub nüüd oma firmale, mille toodang – veiselihast mahetooted – on tuntust kogunud kaubamärgi Vinnukas all.

Miks veiseliha? „Eestis kasvatatakse maheveiseid päris palju. Müügil oli liha, hakkliha, kuid ei ühtegi valmistoodet. Uurisime turgu, pidasime nõu. Veiseliha on tabu ka selles mõttes, et seda ei osata valmistada. Sea- ja kanalihaga on lihtne, veiseliha vajab aga täpsemat, teadlikumat lähenemist,“ selgitas Bobrovski.

Vinnuka snäkid sobivad ühthästi õlle või veini kõrvale, matkal toitvaks vahepalaks või autos niisama näksida. „Tean, et Vinnukas on popp ka päkapikkude seas,“ andis Bobrovski mõtte lähenevaks jõuluajaks.

Firma nimi SirLoin tähendab nii veise välisfileed kui ka härra Fileed, firma logolgi on punast kikilipsu kandev pull. „Arvatakse, et veiseliha – eks see vana lehm ole, mida peab pool päeva keetma. Meie kasutame tootmises ainult noore pulli liha.“

Sageli arvatakse, et toodetes kasutatav liha on pärit Vahuküla karjamaadel kasvavatelt loomadelt. Tegelikult ostab ettevõte liha sisse Märjamaa ja Hiiumaa mahetapamajadest. Vahukülas asub lihatööstus, mille ruume renditaks osaühingult Lynx. Tootmises kasutatakse ainult eestimaist liha.

„Paigutame end kvaliteediastmel võimalikult kõrgele. Meie moto on „Eesti turul Eesti lihast tooted!“.“

Vinnuka-nimelisse mahelihasnäkkide sarja kuulub praegu neli maitset: Traditsioonitruu, Seesami sadu, Vägev Vürtsine ja kõige uuem – Mesine Kadakas. Lisaks sellele tõi firma koostöös Kehtna lihatööstusega sel suvel Eesti turule ka esimese maheda täissuitsuvorsti, mille valmistamiseks kasutatakse ikka eestimaist mahedat veise- ja sealiha ning mida suitsutatakse klassikalises suitsuahjus. Paar uut toodet on arendamisel.

Üks eripära on firma SirLoin snäkkidel veel: neis pole kasutatud säilitusaineid. 50 grammi toote tarvis kulub 150 grammi kvaliteetset veiseliha. Vinnutatud liha valmib käsitööna (Vahuküla tootmishoones on ametis kaks tublit Koeru naist), ainult liha viilutamine ja paki kinnitamine toimub masinaga. See teeb Bobrovski sõnul toote hinna kalliks.

Müügikohti on üle Eesti mõnikümmend, nii pealinna suuremad toidupoed kui ka väiksemad mahe- ja talupoed. Koerus leiab Vinnuka sarja Loomepalmikust.

„Eesti turg on nii spetsiifilise toote jaoks väike, et ära elada. Seepärast arendame ka kõrvaltooteid. Järgmise aasta plaan on eksport,“ ütles ta. Bobrovski teada pole mahedast veiselihast snäkitooted väga levinud ka mujal maailmas. „Vinnuka sarja pakendi kujundas Tuuli Laumets Tartu kõrgema kunstikooli lõputööna. Meile tema stiil meeldib,ekspordiks mõtleme välja uue pakendi,“ lisas ta.