Volikogu kehtestas Vihula valla arengukava aastani 2025
Arengukava menetlemisel pöörati varasemast enam tähelepanu analüüsile. Oluline osa on analüüsivas osas sellel, et teadvustada mitte vaid elanikkonna vähenemise tendentsi, mis on ilmselt üldteada ja üle-eestiline probleem, aga hoopis olulisemat elanikkonna vanuselist struktuuri ja selle muutumist ajas. Analüüsiva osa tulemuseks ongi kurb tõdemus, et Vihula vald on küll kauni loodusega ja kenade küladega rannaäärne maalapp, milline on väga atraktiivne turistidele, kuid üha vähem atraktiivne nooremapoolsele püsielanikkonnale, sest puudub küllaldasel arvul aastaringseid töökohti. Inimesed liiguvad töökohtade juurde.
On ju selge, et sellise liikumise oluliseks kaasmõjuks on ka valla tulude vähenemine, sest vallast ära liiguvad just täis tööjõus elanikkonna rühmad, kes tulu teenivad. Need äraliikuvad elanikkonna rühmad on paraku ka just need, kes on küpsed järglaste saamiseks ning seega sünnivad lapsed juba seal, kuhu nende vanemad on töökoha otsingul jõudnud. See toob meile järjekordse probleemi kooli kokkukuivamise.
Seega on üheks oluliseks väljakutseks leida selliste valdkondade ettevõtlust, mida tänane konkurentsil põhinev turumajandus lubab edukalt meie kandis käivitada ja siia luua töökohti, millised oleksid atraktiivsed noortele ja hoiaks neid kodukohas kinni ning tooks mõne ka ilma pealt tagasi. Kohe tekib küsimus, et millised siis need töökohad on ja miks neid pole loodud? See ongi miljoniküsimus, millele vastuse leidmine lahendaks või leevendaks probleeme, aga millele vastamine pole oma kerguselt võrreldav näiteks tänasel päeval leiva ostmisega poest. Ka oma arengukavas oleme kirjeldanud esialgu just Võsule idee leidmise vajadust. Kuigi oleme sellele leidmisele andnud koondnimetuse ideekonkurss, siis ikkagi on seni lahtine metoodika, mille alusel edasi toimetada. Selge on vaid see, et ise me pole vastuseid leidnud ning seega tuleb kaasata abilisi. On ju teada, et loll pole niivõrd see, kes ei tea vastuseid, vaid see, kes ei tea ja ei julge seda tunnistada. Meie oleme jõudnud teadmiseni, et ise ei tea ja ka selle äratundmiseni, et vajame kompetentset abi. Juba kevadest oleme rääkinud läbi Eesti Kunstiakadeemia otsustajatega, et jõuda koostööni. Eesti Kunstiakadeemia kogemused linnaplaneerimises lubavad loota, et tudengite ning nende juhendajate abiga ning kaasates kohalikku aktiivsemat osa kogukonnast, leiame ka tõsiselt võetava idee Võsule. Idee, mille kompleksne elluviimine aitaks Vihula valda päästa ääremaastumisest, tooks tagasi noored, suurendaks sündivust, tooks vahendeid valla kassasse. Paraku on see protsess, mille elluviimine nõuab järjepidevust ja mille tulemusi ei saa oodata kiirelt ning lähitulevikus.
Kuni selle idee leidmiseni on meil mitte vähemtähtsad probleemid lahendamist vajavad, samas kõik need prioriteetidena kirjeldatavad teemad aitavad kaasa Võsu piirkonna arengule ja kindlasti on sisendiks ka piirkonna kompleksele arendamisele. Meie lähimad prioriteedid on Võsu sadama rajamine, Võsu-Käsmu kergliiklustee detailplaneeringu kehtestamine ning välja ehitamine, Võsu laululava projekteerimine, Võsu, Käsmu, Võsupere ja Vergi ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni projektide ellu viimine.
