Volikogu
Kehtestamise järku oli jõudnud kaks tulevase Tartu Idaringtee ehitusega seotud detailplaneeringut. Luunja valla üldplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna idapoolse ringtee teemaplaneering“ on koostatud Räpina maanteest põhjapoole jääva ringtee trassi ala ning selle lähiala kohta. Lisaks tulevase tee koridori määramisele on planeeringuga osaliselt muudetud trassi äärde jäävate maade sihtotstarbeid, joonistatud välja sõidu- ja kergliiklusteed, mis on vajalikud piirkonna elanikele ja ettevõtetele. Avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja vastuväited olid läbirääkimiste teel saanud osapooli rahuldavad tulemused. Tartu Maavalitsus, kui planeeringu järelevalvet tegev organ, oli nii selle kui järgmisele planeeringule andnud kiitva hinnangu ja teinud ettepaneku mõlemad kehtestada. Etterutatult öeldes võttis volikogu kõik selle istungi 3 otsust vastu 11 poolt ja 1 erapooletu häälega (1 volinik puudus)
Koostamisest peale on olnud keerukam Räpina mnt lõuna poolt jääva territooriumi ehk nn Väikelohkva maaüksuse detailplaneering. Selleks, et lahendada komplekselt Idaringtee ja tulevase kaubanduskeskuse ehitamine, muudeti planeeringu nimetust ja lähteülesannet ning koostati ühine planeering Tartu linnaga nimetusega Väikelohkva maaüksuse ja selle lähiala, Nõlvaku tn 1, Nõlvaku tn 2, Nõlvaku tn T17 ja Nõlvaku tn 19 kruntide detailplaneering. Ühist planeeringut menetlesid mõlemad omavalitsused oma territooriumi osas ning jõustuda saab ta pärast mõlema volikogu poolt kehtestamist. Selle planeeringu tõsisemaks probleemiks osutus lahenduse leidmine Tartu Jõujaama turbaga varustavate veokite liikumine uue tee ehitamise ja valmimise korral. Lähtudes kiirteele oodatavatest nõuetest, olid planeerijad kavandanud tulevase ringtee ja Soojuse tee ristmiku selliselt, et uuelt teelt puudub nii peale- kui ka mahasõit Soojuse teele. Vastu tulles oma elanike soovile, oli Tartu linn otsustanud keelata raskeveokite liikumise elamutele lähemale ehitataval uuel Nõlvaku tänaval. Sellise lahendusega ei saanud kuidagi leppida turbavedajad ja seda kolmel põhjusel:
1) Oluliselt pikem tee oleks tõstnud kütte kui sooja omahinnas kõige olulisema komponendi hinda, mis oleks paratamatult toonud kaasa ka hinnatõusu sooja tarbijatele.
2) Rasked veoautod turbakoormatega oleks pidanud liikuma mööda Mõisavahe tänavat vastumäge (sellisel puhul on heitgaaside eraldumine auto summutist oluliselt suurem) palju rohkematele elumajadele ja lasteaiale lähemal kui see oleks olnud mööda Nõlvaku tänavat sõites.
3) Enne Jõujaama ehitamist oli Soojuse kinnistu detailplaneeringuga täpselt paika pandud kütust vedavate autode liikumisskeem.
Pärast mitmeid läbirääkimisi jõuti kokkuleppele, et kiirtee valmimisel lubab Tartu linn erandkorras turbaveokite liikumise Nõlvaku tänaval. Niiöelda kaheteistkümnendal tunnil, enne meiepoolset planeeringu kehtestamist, saabus Tartu Linnavalitsuselt kirjalik ettepanek tekstiosa täiendamiseks järgnevalt: juhul kui Idaringtee lähiaja ehituslik lahendus ei näe ette Räpina maantee liiklussõlme lahendamist kahetasandilisena ja Soojuse tee eritasandilist ristet, lahendatakse mõlemad ristmikud ringidega. Sellisel puhul puudub vajadus turbaautode suunamiseks Nõlvaku tänavale ning see lahendus on kõigile osapooltele kõige sobivam.
Käesoleval rahastamisperioodil (2007-2013) on ühe EL struktuurfondide meetme kaudu võimalik toetust taotleda ka näiteks tsentraalse küttesüsteemi trasside rekonstrueerimiseks. Luunja aleviku soojamajanduse rekonstrueerimiseks on koostatud teostatavus-tasuvusuuring, mille kohaselt väheneks trasside uuendamisega võrgu soojakadu ca 2 korda. Töö on teadagi kallis. Ainuüksi ehituslik maksumus 1 m trassi uuendamiseks on ca 4000 krooni, millele lisanduvad projekteerimise kulud. Hinnanguliselt on pakutud Luunja aleviku 1,2 km kogupikkusega trassi uuendamiseks 6,1 miljonit krooni. Täpne maksumus selgub vähempakkumise tulemusena. Selleks, et esitada Keskkonna Investeeringute Keskusele (KIK) taotlus abiraha saamiseks on tarvis kinnituskirja omafinantseeringu garanteerimiseks juhuks, kui toetust otsustatakse anda. Edaspidi on vallavalitsusel kavas kuulutada välja konkurss Luunja aleviku uue soojatootja leidmiseks, kes oleks võimeline investeerima uue katlamaja ehitusse. Senine katlamaja ei ole Luunja aleviku tarbijaid ühelgi talvel külma jätnud, nagu 90-ndatel aastatel paljudes kohtades sage-li juhtus. Käesolevaks ajaks aga on rajatis sellisel määral amortiseerunud, et tema jätkusuutlikkuses ei saa enam kindel olla. Trasside uuendamine oleks oluline investeering aleviku soojamajandusse ning omab tähtsust ka tarbijate poolt makstava soojahinna kujunemisel. Kui taotlus rahuldatakse, tuleb vallal omafinantseeringu osa korraga välja käia, kuid hiljem on läbi sooja hinna see võimalik pike-ma perioodi jooksul eelarvesse tagasi saada. Volikogu otsustas anda vastava garantiikirja vajadusel 3 748 500 (kolme miljoni seitsmesaja neljakümne kaheksa tuhat viiesaja) krooni eraldamiseks vallaeelarvest.
Eelmises lõigus kirjeldatud toetuse saamiseks on lisaks garantiikirjale tarvis veel ühte volikogupoolset õigusakti. Toetuse saamise üheks eelduseks on, et kohalikul omavalitsusel on määratud kaugküttepiirkonnad. Määruse eesmärk on säilitada aleviku territooriumil olemasolev kaugküttevõrk, kui soojuse tootmiseks hädavajalik tehnorajatiste kompleks, piirata ressursside raiskamist ning anda soojatootjale kindlus kaugküttesüsteemi arendamisel. Eelnõu esitas volikogule ehitus- ja keskkonnanõunik Tamur Tensing. Volikogu pidas vajalikuks eelnõu parandamis- ja täiendusettepanekute tegemise võimaldamiseks suunata järgmisele istungile teiseks lugemiseks.
