Volikogus
Esimese teemana oli arutusel lastevanemate osalustasu kehtestamine Luunja valla lasteaedades. Luunja vallas on see olnud seni põhjendamatult madal (Luunja lasteaias 75.- krooni ja Kavastu Algkool- Lasteaias 50.- krooni kuus ühe lapse kohta). Üheks põhjuseks asjaolu, et varem on seda käsitletud kui õppevahendite soetamiseks ettenähtud raha. Tegelikult tohib seda kasutada kõigi lasteaia ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks ning enamikes omavalitsustes jääb lapsevanemate osalustasu 200.- kuni 350.- krooni vahele. Planeeritav tõus küttis eelkõige kirgi Kavastu piirkonnas, kus lisaks hoolekogule toimus samal teemal veel sotsiaalkomisjoni koosolek ning lapsevanemad esitasid volikogule kirjalikult omapoolsed ettepanekud. Vallavalitsuse poolt pakutud 250.- krooni kuus tähendas Kavastu lasteaias käivate laste vanematele tõepoolest 5 kordset tõusu, kuid ka majanduskomisjon oli ettepaneku poolt. Peamised põhjused: ühele lapsele kulub lasteaias üle 4000.- krooni kuus, k.a. lisandub Luunja valda üle 80 uue lasteaiakoha ning lastevanemate tasu oleks võrreldav teiste omavalitsuste sama tasuga. Tõin volikogu istungil ühe näite, mille tahan ka siinkohal kirja panna, tahtmata tegelikult kedagi solvata. 250.- kroonise kuutasu korral maksab lapsevanem keskmiselt ühe lasteaias oldud päeva eest 11 krooni ja 90 senti. Selle eest on laps päev otsa järelvalve all ja hoitud nõuetekohastes ruumides, talle antakse programmikohast alusharidust ning vajadusel logopeedilist abi. Lapsevanemale ei tohiks see kulu olla liiga suur, nagu ei pea suitsetav lapsevanem suureks kuluks päevas sigaretipaki ostmist, mis on tegelikult ca 3 korda kallim. Sama teemaga tegeles ka hariduskomisjon, leides, et tõsta on vaja kuid korraga 250.- kroonini on liialt järsk. Komisjoni ettepanekul võiks lapsevanemad maksta k.a. lõpuni 200.- krooni ja alates järgmisest aastast 250.- krooni kuus. Volikogu otsustas hääletamise teel, et lapsevanemate poolt makstavaks tasuks on alates 1.septembrist k.a. 200.- krooni kuus kõigis valla lasteaedades ning see kehtib kuni järgmise otsustamiseni.
Finantsnõunik Ulvi Must andis ülevaate vallaeelarve I poolaasta täitmise kohta. Füüsilise isiku tulumaksu on laekunud 52,4% aastaks planeeritust, mida on ca 700 tuhande krooni võrra vähem, kui aasta tagasi samaks ajaks, kuid k.a. planeeritust 460 tuhande krooni võrra rohkem. Planeeritust oluliselt vähem on saadud intressitulusid hoiustelt. See viitab väga madalatele hoiuseintressidele pankades ning samuti varasemaga võrreldes väiksemale raha jäägile arvetel. Vähe on laekunud maa-ainese kaevandamise tasu väikese kruusamüügi tõttu.
Kuludest on planeeritust oluliselt suuremad väljaminekud Tartu linnale lasteaia kohamaksudeks ja eralastehoiule. Põhjuseks oluliselt suurenenud elanike sissekirjutamine valda, seda eelkõige noorte perede osas. Suurtest kuludest maanteetranspordile ja tänavavalgustusele on varemalt juttu olnud ning nendes lõikudes on ka erinevaid kokkuhoiu meetmeid rakendatud. Õnneks on vastupidiselt lasteaedadega kooli kohamaksudeks Tartu linnale kulunud plaanitust vähem.
Teise lisaeelarve koostamise vallavalitsuse poolt tingis raha nappus mitmes valdkonnas ning sihtotstarbeliselt laekunud raha eelarvesse lülitamise vajadus ja laenuraha suuruse täpsustamine. Kõige suurem lisaraha vajadus on seotud Lohkva lasteaiaga, mis hakkab peatselt tööle täismajana ning vajab selleks aasta lõpuni ca 900 tuhat lisaraha. Lisaraha eraldati ka planeerimis- ja projekteerimistööde kulude katteks, et esitada taotlusi erinevatest fondidest raha saamiseks valla arengukavas toodud tegevuste realiseerimiseks. Ülejäänud valdkondadest, kus lisaraha vajadus suurem, oli juttu eelarve täitmise kirjelduses.
Raha vähendati alalõikudes, kus seda esimese poolaastaga on planeeritust oluliselt vähem kulunud (koolikohamaksed teistele omavalitsustele, Luunja Keskkool, elamu- ja kommunaalmajandus, investeeringud, reservfond, erandkorras makstavad sotsiaaltoetused). Senine füüsilise isiku tulumaksu laekumine andis julguse prognoosida seda aasta lõpuks ca 1 milj. krooni esialgsest rohkem. Liitmiste ja lahutamiste tulemusena jäi teise lisaeelarve mahuks 1548 tuhat krooni.
Tartu linna tellimusel koostab Ramboll Eesti AS Tartu idapoolse ringtee eelprojekti. Projekteerijate ettepanekul algatas volikogu 17.12.2009. a. otsusega nr 86 Luunja valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Tartu idapoolse ringtee teemaplaneering“. Selle eesmärgiks on ringtee asukoha täpsustamine, selle ehitamiseks õiguslike aluste loomine ja maakasutusele ringteest tulenevate piirangute seadmine kogu Luunja valla Lohkva ja Rõõmu külasid puudutavas lõigus. Praeguseks on töö valmis ning volikogu otsustas selle vastu võtta ja suunata avalikule väljapanekule 29.07 kuni 26.08.2010 Luunja vallamajas ning Lohkva Raamatukogus. Volikogu aseesimehe Viktor Muuli ettepanekul otsustati planeeringu avalik arutelu eelnõus pakutud Luunja vallamaja asemel korraldada Lohkvas aadressil Valguse tee 1a 29. septembril k.a. algusega kell 17.00.
Väikelohkva maaüksuse ja selle lähiala ning Nõlvaku tn 1, Nõlvaku tn 2, Nõlvaku tänav T17 ja Nõlvaku tn 19 kruntide detailplaneering on koostatud ühise detailplaneeringuna Luunja vallas ja Tartu linnas. Planeeringuala asub Tartu – Räpina maantee, Nõlvaku tänava äärsete korterelamute ja Aiandi tee korterelamute vahelisel alal, suuruseks ca 15 ha. Planeeringus käsitletakse Tartu linna idapoolse ringtee ehitamist, jaekaubanduskeskuse ehitamist ning Nõlvaku tänava ümbertõstmist. Seoses eeltoodud objektidega sätestatakse planeeringus võimalus Tartu linna ja Luunja valla vahelise piiri muutmiseks selliselt, et ehitatavad ringtee ja kaubanduskeskus jääksid Tartu linna territooriumile.
Volikogu otsustas planeeringu vastu võtta Luunja valla territooriumi osas planeeringu- ja keskkonnakomisjoni poolt esitatud tingimusel, et planeeringusse lisatakse jalakäijate viadukt üle idaringtee Aiandi tee ja Nõlvaku tänava vahel. Avaliku väljapaneku ajad ja kohad on analoogsed eelmise planeeringuga ning avalik arutelu toimub samas kohas eelmisest planeeringust tund aega hiljem. Volikogu nõustus isikliku kasutusõiguse seadmisega AS Elion Ettevõtted kasuks Salu tee maaüksusel. Salu tee kinnisasi (sihtotstarve transpordimaa) koormatakse täiendavalt isikliku kasutusõigusega 59 m ulatuses valgusoptilise sidekaabli paigaldamiseks.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon palub arvamust rahvuspargi loomiseks Emajõe suudmeala hoiuala, Emajõe Suursoo ja Piirissaare kaitsealade baasil piirkonda jäävatelt omavalitsuste volikogudelt. Vaatamata vähesele informatsioonile otsustas volikogu enamus anda põhimõttelise nõusoleku ideega edasi tegelemiseks soovides, et meid edaspidi toimuvaga operatiivselt kursis hoitakse. Vastavasisuline kiri on saadetud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile.
