DEBATT | Kes peaks saama kaitsealuse metsa eest kompensatsiooni?

 (3)
Mihkel Haud ja ulukikahjustused tema metsas Raplamaal
Ühiskondlik metsadebatt ja metsanduse arengukava koostamine peavad andma vastuse, kes looduskaitseliste piirangute eest üldse kompensatsiooni saab ja kui suur see hüvitis saab olema. Foto: Sven Arbet

20. märtsi metsadebatil oli ühe teemana arutluse all ka looduskaitsest tulenevate majanduspiirangute kompenseerimine – millisele maaomanikule saamata jäänud tulu hüvitada ja kas looduskaitsega tegelemine on ka n-ö patriootlik kohustus.

Sageli juhtub, et ostes mingi metsamaatüki plaaniga seal peagi ka raiuda, seisab maaomanik fakti ees, et tema maal elutseb kaitsealune liik ja tema majandustegevus on piiratud või sootuks keelatud. Keelatud on see siis, kui tegemist on esimese kaitsekategooria liigiga.

Kompensatsioon vaid hoolivale metsaomanikule


Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv möönis, et omanikke on erinevaid nende suhtumise looduskiatsesse on samuti erinev, aga kui piirangud talle ikkagi kehtivad, siis tuleb leida ka mehhanism nende kompenseerimiseks.

„On loomulik, et sellisel juhul tuleb püüda leida kirik-keset-küla-lahendus. Samas võiks maaomanik olla uhke, et tema maale üldse kaitsealune, st haruldane liik üldse sigines,” rääkis ökoloog Mihkel Kangur. „Tegu on ühisvara tragöödia küsimusega, ja kuna meil on vaade metsale paregu liialt majandamise keskne, tuleb teatud eraomandit käsitleda siiski teatud mõttes ühisomandina.”

„Ühisvara säilitajatele peaks tõepoolest maksma kompensatsiooni, aga nendele mitte, kelle peamine eesmärk ongi kõik lageraietega maha võtta,” leiab Kangur.

Tänane reaalsus on see, et metsaomanikke, kes oma köögiaknast metsa näevad, jääb järjest vähemaks, emotsionaalset sidet oma metsaga jääb napimaks ning see kõik tingib ka suhtumise metsa kui omandisse. Paljud omanikud näevadki selles üksnes majandushuvi ja teenimisvõimalust.

Seotud lood:

Mihkel Kanguri sõnul on ettekujutus, et metsaga saab n-ö ratsa rikkaks, väga vale ja selle murdmine taandub värskelt metsaomanikuks saanud inimeste teadlikkuse tõstmise vajadusele.

Loodusturismiga tegeleva ettevõtte NaTourEst juht Peep Rooks, kes kuulub ka Eesti Loodusturismi Ühingusse, on seda meelt, et välismaalaste seas huvi Eestimaa looduse vastu üha suureneb ja ühing seda soovibki neile kõige laiemas mõistes tutvustada. Ka tema leiab, et viimastel aastatel on lageraielangid suuremaks läinud ning müra metsas samuti üha suureneb.

„Loodusturismiga tegelejad tunnetavad, et lageraiete surve liigub üha enam kaitsealadele. Raske on liigirikkust panna numbritesse, loodusel on ka suur emotsionaalne väärtus,” möönis Rooks. „Riigimaadel, rahvusparkides on pilt veel enam-vähem normaalne ja eks me sinna turiste peamiselt viimegi. Eramaadel käime väga harva.”

Ta tunnistas, et mujal Euroopas on nn looduslähedasi metsi juba väga väheks jäänud ning tarvis on, et me siin mõistaks, kui suur väärtus meie kätes hoida tegelikult on.

Lõpp puidutööstuste toetamisele


Metsade liigirikkuse hoidmiseks ja parandamiseks pakkus liikumise Eesti Metsa Abiks aktivist Indrek Vainu välja kaks konkreetset moodust – esiteks peaks riik lõpetama puidutööstuse ettevõtetele investeeringutoetuste jagamise ja teiseks peab RMK lõpetama lageraiete tegemise kaitsealadel, ka nende piiranguvööndites.

„Riik võtab RMKlt eelarvesse dividende ja keskkonnaminister Kiisler jagab need puidutööstustele investeeringutoetusteks,” ütlebs Vainu. „Selline asi on nonsenss ja tuleb ära lõpetada.”

Veel tuleks Vainu meelest teha meie metsade põhjalik inventuur, mis ei põhineks vaid SMI andmetele. Et kaitsekorralduskavade kvaliteet öeldakse olevat kehvapoolne, võiksid vääriselupaikade spetsialistid tema arvates olla litsentseeritud.

Mihkel Kangur kinnitas, et ökoloogiliselt saab mets majandamata ise suurepäraselt hakkama ega kuku midagi saja-aastaseks saades pikali. Andres Talijärv möönis, et ega kuku jah, aga majanduslikult hakkab selline mets väärtust kaotama. Tema sõnul sõltub ühiskondlikust kokkuleppest, mida me selle metsaga siis teeme. Siiani sätestatud kokkuleppe kohaselt raiume ja kasutame majandusmetsade puitu vastavalt kehtestatud raievanustele ja paika pandud raiemahtudele.

Tähistamaks rahvusvahelist metsapäeva saab 21. märtsi õhtul kell 19 Tallinnas kohvikus Nohik vaadata tunamullu valminud filmi The Ancient Woods („Iidne mets”).

Eelmisel aastal kaardistasid keskkonnaorganisatsioonid koostöös erinevate valdkondade spetsialistidega ja teadlastega 101 metsanduse probleemi. Seejärel sõnastas juba meedia neist 12 teravaimat probleemi.

Loe veel

Sel aastal kiitis valitsus heaks keskkonnaministeeriumi ettepaneku alustada mullu kaardistatud probleemidele tuginedes metsanduse arengukava koostamist (MAK 2030+), lisaks asutakse kaardistatud probleemidele teaduspõhiseid lahendusi otsima.

Metsakonverents 2019