Esimest korda Eestis vaidlustasid metsa- ja metsloomakaitsjad karu küttimise eriloa

 (56)
Esimest korda Eestis vaidlustasid metsa- ja metsloomakaitsjad karu küttimise eriloa
PruunkaruFoto: Anna Tremewan, Unsplash

Eesti Metsloomaühing ja kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks esitasid Tallinna halduskohtule kaebuse keskkonnaameti poolt väljastatud Aegviidu pruunkaru küttimise eriloa tühistamiseks.

“Erilubade tühistamist meilt varem taotletud pole ja seetõttu pole neid ka tühistatud,” kinnitab keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader aktivistide pöördumise esmakordsust.

Kaebajad peavad kõnealust jahi eriluba õigusvastaseks, kuna nende hinnangul ei ole selgitatud, milles seisneb inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimine ja uluki tekitatud kahjustuste vältimine. Ka pole nende sõnul selgitatud, milles seisneb konkreetsel juhul oht inimese elule või tervisele.

“Nii on hetkel võimalik tappa looma, kes ei ole inimeste suhtes agressiivne ja tegelikult pole võimalik isegi teada saada, kas tapmisele minev loom on seesama, keda nuhtlusisendiks on tembeldatud,” seisab ühenduste saadetud pressiteates.

Kohus on kaebuse menetlusse võtnud, aga jahiluba on hetkel peatamata ja selle üle otsustatakse keskkonnameti vastuse saabudes.

“Konkreetse kaasuse osas on menetlus hetkel pooleli ja seda me ei saa kommenteerida enne kohtuotsust,” ütleb Ader ja täpsustab, et karu küttimise eriluba väljastati ainult konkreetsele kitsale alale Aegviidu jahipiirkonna Aegviidu alevi halduspiiridesse jäävale osale, mitte kogu jahipiirkonnale.

“See peaks vähendama tõenäosust, et jahimeeste sekkumisel kütitakse ära juhuslik karu, mitte konkreetne nuhtlusisend,” ütleb Ader.

Seotud lood:

Ta nimetab ka kaks peamist põhjust, miks karu küttimiseks eriluba väljastati. Esiteks põhjustas karu vähemalt kolmel korral varalist kahju: lõhkus mesitarusid, tungis inimeste majapidamisse ja üritas seal kõrvalhoonetesse tungida.

Teiseks nähti karu korduvalt liikumas Aegviidu asula lähistel ja ka asula sees. 17. juunil edastas Anija vallavanem Keskkonnaametile videoklipi Aegviidu keskosas asetsevast kõlakoja pargist, kus karu jalutab madalseikluspargi ja laste mänguväljakute vahel.
“Anija vallavalitsuse kinnitusel on karu korduvalt peletatud ja hirmutatud, kuid rakendatud meetmed ei ole karule peletavalt mõjunud. Selline olukord võib olla reaalseks ohuks inimesele ning vaevalt keegi meist lubaks oma last saata mängima parki, kus võib omi asju ajada samal ajal ka ettearvamatu ja kartmatu karu,” ütleb Ader.

Anija vallavalitsuse pressiteade

Kõnealune karu on liikunud Aegviidu ümbruses alates kevadest, kuid viimaste nädalatega on tema käitumine Aegviidu alevis muutunud ebatavaliselt julgeks. Ta on lõhkunud inimeste vara ja mesitarusid, ei karda koeri ega inimesi. Karu on üritatud elamutest eemale peletada püssipaukudega, kuid see ei ole toonud soovitud tulemust.

Eesti metsades elab sadu karusid, kuid nad hoiavad inimestest ja asulatest eemale. Selline on ka normaalne karu käitumine. Kõnealuse isendi käitumist ei saa pidada normaalseks ja lähtudes inimeste turvalisusest eriluba karu küttimiseks ka taotleti. Selle looma käitumine on ettearvamatu ja ei saa välistada rünnakuid inimeste vastu, kui karu muutub järjest julgemaks ning kohaneb eluga inimasulas.

Ohutuse tagamiseks ei ole meie käsutuses kahjuks teisi variante, kui karu küttida - esmatähtis on inimeste turvalisus ja julgeolek. Karuga kohtudes palun jääda rahulikuks. Liikuda hästi aeglaselt ja mitte tekitada liigset lärmi, mida loom võiks tõlgendada rünnakuna.

Kaebajad on seisukohal, et üksnes mesitarude hävitamine ja metsas karu nägemine ei anna alust karule jahipidamise õiguse andmiseks, sest karu nägemine metsas on tavapärane ning igasugune varaline kahju ei anna õigust karule jahi pidamiseks. Samuti pole keskkonnaamet kaebajate sõnul kontrollinud Anija vallavalitsuse väidete tõelevastavust.

“Ma saaksin aru eriloa vajadusest juhul kui tegemist oleks tõesti inimeste suhtes agressiivsust ilmutanud isendiga, kuid kohalike juttude põhjal on antud juhul tegemist lihtsalt noore loomaga, kes iseseisvat elu alustab ja inimesi rünnanud pole,” ütles Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla.

Loe veel

“Karude koht ongi metsas ning inimesed peavad metsa minnes sellega arvestama, et võivad seal kohtuda metsloomadega ning oskama siis õigesti käituda. On ju inimesed ise oma elupaigad, rajad ja tegevuse metsa viinud. Seega tuleb meil kõigil õppida metsloomadega koos elama. Mesitarude kaitsmine karude vastu on võimalik ja lahendused selleks on üle maailma olemas ning kasutusel. Lisaks on olemas karude poolt mesitarudele tekitatud kahjustuste eest hüvitise saamise kord. Hirm või viha metsloomade suhtes on sageli seotud kas teadmatuse või hoolimatusega ning see ei ole kindlasti piisav põhjus, et väljastada eriluba karu tapmiseks,” lisas Idla.

Kaebajad leiavad, et amet oleks pidanud ka oma kaalutlusõiguse ja selgituskohustuse kohaselt põhjendama kas karu erakorraline jahtimine on proportsionaalne mesitarude kaitsmise eesmärgil; kas karu nägemine metsas on selline oht, mille alusel anda karu jahtimise luba ning kas kas on loodust vähem riivavamaid meetodeid või alternatiive nimetatud ohtude ja kahjude vältimiseks.

“Kutsume siinkohal ühiselt Aegviidu jahiseltsi loobuma selle loa kasutamisest ning keskenduma hoopis heidutusmeetmete rakendamisele. Soovitame pühenduda sellele, et metsas liikujaid rohkem metsloomade käitumise osas harida ning oma vara karukahjustuste eest ennetavalt ja arukalt kaitsta,” teatavad Eesti Metsloomaühing ja kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks ühise pressiteate vahendusel.

Metsakonverents 2019