19.04.2015, 17:20
Schenkenbergi sulased 8.
Ajalooline jutustus ulualuse ja leivata jäänud külapõgenikest, kes tasapisi harjusid Tallinna vaba õhuga.
FOTO:
Uusaastahommikul 1573 ründas tatarlaste ja venelaste vägi Paide kindlust tormijooksuga ja jätkas kahe või kolmeni pärastlõunal, kuni viimaks pidi kaitsjate vaprus ründajate hulga ees taganema ja kindlus läks verejanulise vaenlase kätte. Algas piinamine ja vaevamine, vaenlane ei hoolinud ei seisusest ega east, vaid lasi komandant Hans Boye ühes hulga teiste Rootsi ohvitseridega, nagu ka aadlimeeste ja kodanikega, elusalt varda külge siduda ja tule peal surnuks küpsetada. See inimeste küpsetamine vältas Paide all mitu päeva, pärastpoole heideti surnukehad koertele ja metsloomadele söögiks. Kui suurem osa Paide kandi rahvast, sõltumata päritolust või vanusest, tapeti julmalt maha, siis mõnele kindluse garnisonis teeninud talupojale naeratas nendel tulistel uusaastapäevadel eriline õnn: neli noort Järvamaa meest, kilter Peep ja Sirtsu Simon pagesid vallutajate tulles linnusesoppidesse ja neil õnnestus pöörata olukord enda kasuks.