“Eesti laul” – värskust ja head huumorit
Rahvusringhäälingu meelelahutustoimetuse juht Mart Normet, eelmisel aastal sai "Eesti laulu" saade palju kiita, nii et ootused on selleks korraks päris kõrgele kruvitud. Kuidas olete pingele vastu pidanud?
Õnneks on artistide usaldus meie konkursi vastu tõeliselt suur. "Eesti laul" on Eesti muusikute kokkusaamispaik, kus tutvustatakse oma uusimat loomingut.
Telemaja koridorides näeb korraga nii punkareid kui tõelisi pop-printsesse, mis on väga värskendav. Kõik artistid pingutavad tohutult ega tee mingit hinnaalandust, sest teletehniliselt pole pea üldse selliseid saateid, kus saaks nii palju särada.
Nii et taolises õhkkonnas töötamine polegi mingi pinge, vaid puhas loominguline rõõm. Rääkimata sellest, et mitmed teisedki saated nagu "Terevisioon" ja "Ringvaade" on aasta-aastalt üha rohkem suurendanud oma tähelepanu sellele sündmusele ning tutvustavad toimuvat, samuti kõiki laule suure innuga.
Mis võtmes saadet seekord oodata on?
"Eesti laulu" peamisi märksõnu on värskus. Seda nii muusika osas, saate visuaalse külje poolest kui ka sisu mõttes.
Kuna muusikutel pole enam tarvidust treida valmis mingile olematule eurostandardile vastavat laulu, on looming muutunud märksa kirevamaks ja huvitavamaks.
Ka näiteks ansambli Sõpruse Puiestee liider on öelnud "Eesti laulu" kohta, et tänu sellele konkursile polegi Eurovisioon enam sõimusõna. Eurovisioonile sõitvale võidulaulule on 2000eurose preemia välja pannud Eesti Autorite Ühing.
Värskele muusikale sekundeerib meil ka värske graafiline käekiri.
Saate muusikalised vahekõllid oleme sel korral tellinud eelmise aasta võitjalt Robin Juhkentalilt, kes on üks mõnusalt hull ja vaba mõtlemisega muusikakirjutaja.
"Eesti laulu" enneolematu 360kraadise lavakujunduse taga on režissöör Ove Musting ning Vahur Daum Eventechist, mis on Baltimaade juhtiv professionaalse heli- ja valgustehnika ettevõte. Niisuguse lava mõte on selles, et publik ja kaamerad saaksid laval toimuvat jälgida mis tahes punktist. Igatahes on see ka artistidele uudne kogemus, et nad poolfinaalides on ümbritsetud publikust.
Lisaks Ovele teevad režiid Marek Miil ja Rene Vilbre. Viimasega koos valmistame ette finaali huumoriklippe.
Just huumor on laulude kõrval teine väga oluline komponent.
Tegu on ju ikkagi suure meelelahutusprojektiga, kus töö ja vile peavad koos käima. Või õigemini - see peab nii välja paistma, et käivad koos! Sest tegelikult on vähemalt viiekümne inimese töö selle saatetsükli juures kõike muud kui vilistamine. Ise ka vastan nendele küsimustele praegu, mil kell on üks öösel.
Kelle kanda on põhiroll, kuid mida televaataja näeb lisaks põhitegijatele?
Poolfinaale juhivad sel aastal fantastilised Piret Järvis ja Lenna Kuurmaa, kes mõlemad artistidena ka aasta eest üles astusid.
Finaalis toome Lenna ja Pireti kõrvale välja n-ö raskekahuri - Ott Sepa. Selleks ei pea olema just teab mis suure fantaasiaga, et aimata, kas Oti ilmumine toob naeru näole või mitte. Märt Avandi oli samuti kuni viimase hetkeni meil meeskonnas, kuid tõsistel isiklikel põhjustel ei saa ta sel aastal finaalis kaasa lüüa.
Poolfinaalides astub vaatajate ette huumorisketšide vormis ka kõmuajakirjanik Leemet Muna, kelle tegelaskuju taga on noored ja terased teletegijad Mihkel Ulk ja Kaidor Kahar.
Poolfinaalsaateid on kaks. Mille poolest need teineteisest erinevad? Mida kujutab endast finaalsaade?
Kahel laupäeval, 12. ja 19. veebruaril toimuvad poolfinaalid on sel aastal sama tähtsad kui finaal. Eriti see osa, mis puudutab hääletamist. Sest kui jätta otsustamine teistele, võib juhtuda nii, et mõni tõeliselt hea laul ei jõuagi finaali.
Kummastki poolfinaalist pääsevad edasi viis enim publiku ja žürii hääli saanud laulu.
Kui hääled jagunevad võrdselt, jääb peale see lugu, mis just rahva käest enam punkte teenis.
Hääletada saab nii telefonikõne kui ka sms-i teel. Numbrid selguvad saates ning hääletama saab hakata siis, kui kõik laulud on ära kõlanud.
Kuigi mitmel pool Euroopas, sealhulgas Eurovisioonil kasutatakse süsteemi, kus hääletamine algab kohe esimese laulu kõlamise ajal.
Võimalik, et ka meie hääletussüsteem vajab tuleval aastal ümbervaatamist, aga tänavu on veel vanaviisi.
Finaal toimub 26. veebruaril Nokia Kontserdimajas, mis on endiselt parim koht sellise suure gala korraldamiseks ja nautimiseks.
Lisaks kümnele finalistile astuvad laval üles ka mõned väga tuntud ansamblid ja esinejad, kelle nimed me peagi välja ütleme. Nii et tasub ise kohale tulla - vahetu elamus on alati võimsam kui vahendatu. Küsige neilt, kes eelmisel aastal käisid ja rõkates kaasa elasid!
Meeskond
Kes mille eest vastutab?
- Saatejuhid: Lenna Kuurmaa, Piret Järvis ja finaalis on koos nendega Ott Sepp.
- Režissöörid: Ove Musting, Rene Vilbre, Marek Miil.
- Juhtoperaatorid: Raul Priks, Ivar Murel.
- Lava, heli- ja valgustehnika: Eventech.
- Grimm: Grimmsisters.
- Infojuht: Uko Urb.
- Produtsendid: Heidy Purga, Ruth Heinmaa, Mart Normet.
Esimene poolfinaal
12. veebruaril konkureerivad
- "Veel on aega" - Marilyn Jurman
- "Kes ei tantsi, on politsei" - Elmayonesa
- "Baby Had You" - Victoria
- "Be My Saturday Night" - Noorkuu
- "Don't Want Anything" - Jana Kask
- "Lubadus" - Kait Tamra
- "Lapsed ja lennukid" - Ans. Andur
- "Unemati" - Meister ja Mari
- "Rockefeller Street" - Getter Jaani
- "I Wanna Meet Bob Dylan" - Outloudz
Teine poolfinaal
19. veebruaril konkureerivad
- "Rahu, ainult rahu" - Sõpruse puiestee ja Merili Varik
- "St. Cabah" - Shirubi Ikazuchi
- "My Melody" - Sofia Rubina
- "The Storm" - Mimicry
- "Valss" - Orelipoiss
- "Jagatud öö" - Uku Suviste
- "Second Chance" - Tiiu Kiik
- "Smile" - MID
- "Hopa'pa-rei!" - Ithaka Maria
- "All & Now" - Rolf Roosalu
Kõiki lugusid saab kuulata laulukonkursi ametlikul kodulehel http://eestilaul.err.ee.
