FOTOD: Eestlane näitab teistele oma toidulauda piltilusana

 (4)
FOTOD: Eestlane näitab teistele oma toidulauda piltilusana
Foto: omalood.erm.ee.

Kui uskuda kodukokkade tehtud pilte, on eestlase toidulaual sel sügisel põdramaksapasteet, kammkarbid, kitsejuustusalat ja hõrgud koogid.

Laias laastus näib eestlaste lemmiktoit olevat kartulipuder hakklihakastmega ning kõiksugu võileivad. Kui aga Eesti Rahva Muuseum palus saata pilte sellest, mida süüakse, jätsid kokkajad kartulipudru kus see ja teine ning ruttasid üles laadima fotosid kõiksugu pipstükkidest, kõige krooniks grillitud lõhe, viinamäeteod ning martsipani-kirsipirukas.

Kaasa lõid ka eestlased välismaal − nii need, kes seal elavad, kui ka need, kes reisil. Tulemuseks on uhkeimast uhkem pildigalerii kõiksugu hõrgutistest, mida vaadates näib, et eestlane sööb kõike, mis hamba all ei karju.

Söö ise ja näita teistele

Muidugi – toit on praegu üldse kuum teema. Pärast majanduslangust on saanud eestlastest usinad hinnavaatlejad, ning kuna väljas söömisest on tulnud loobuda, peab uusi väljakutseid otsima koduköögist.

Piiramatuid mõtteid pakub ka internet, reisidelt tuuakse kaasa retsepte. Uut hoogu lisab kokandusblogide seninägematu võidukäik. Ning kas läheb Facebookis mööda päevagi, mil sinna ei tekiks mõni toidupilt?

Saksamaal elav eestlane laeb üles foto kiluleivast niipea, kui saab kodust paki musta leivaga. Hiiumaal elav naine tähistab öövahetusse minekut ahjust tulnud kapsapiruka pildistamisega ning õnnelik ema lisab foto lapse sünnipäevahommikust koos tütre ja talle tehtud tordiga.

“Toidust tehakse nii palju pilte, et miks mitte siis neid kokku korjata ja vaadata, millised toidud eestlastele just praegu meeldivad ja mida nad söövad,” selgitab ERMi programmide koordinaator Jaanika Jaanits, miks muuseum oma kogudesse eestlaste einete pilte soovis.

Fotod lähevad ERMi hoidlatesse, tulevikus saavad teadurid uurida, kuidas eestlased 2012. aasta sügisel sõid. Kuid on see pilt päris tõsielu peegeldav? Egas kõik maiusta iga päev päikesekuivatatud tomatite ja suitsukanaga pastaga või söö heeringaga hot-dog’i.

Vähemalt Maalehe Tallinna toimetus elab töölauale kõige lähemal asuvate kohvikute ja majas tegutseva pirukaleti toel. Vahel ei jõua mõned üldse sööma ning lürbivad vaheldumisi teed ja kohvi. Vaid üks kogenum kolleeg võtab tööle lõuna kaasa. Enamasti on selleks kurk.

Sellel taustal saab veel kord küsida, kas see pole üks ajaloo võltsimine, kui meie toidulaud läheb muuseumi hoidlasse kaunilt garneeritud peeni nimesid kandvate toitudega?

“Kindlasti mitte,” ütleb Jaanika Jaanits. Ta tunnistab küll, et niisugust kaunite roogade pildisadu ei osanud nemadki oodata, samuti sedavõrd aktiivset osalust. “On pildistatud ka igapäevaseid toite,” kinnitab ta. “Muidugi näeme siit sedagi, milliseid toite on inimesed tahtnud jäädvustada ja pidanud üleslaadimise vääriliseks.”

Tal on õigus – kui kalamarjaga võileibadest ja Pavlova tordist pilk lahti kiskuda, ootab ees mitmeid huvitavaid avastusi.

Mida su laps sööb?

Mööda pilte ekskursiooni tehes saame teada, et Vana-Vigala neljanda ühiselamu õppurid on käivitanud mängu “Õhtusöök neljale”, mis käib päevast päeva ja nädalast nädalasse.

Pildid üles laadinud Kata selgitab, et nii on söögitegemine põnevam, sest üksteisele jagatakse punkte, mis iga kuu lõpus üle vaadatakse. Siis teevad kolm kaotajat kuu parima koka juhatusel valmis toidu, mis enim punkte sai.

Kuna ühiselamus pole ahju ja külapoe valik on väike, tuleb fantaasia kõvasti tööle panna – eelmisel kuul oli tabelis juhtkohal pannil tehtud lasanje.

Kümne isuäratava roa pildid postitanud Toomas Välja õpib Eesti lennuakadeemias kolmandal kursusel ja arvab, et paljud tudengid pole veel lihtsalt avastanud, kui hõlpsalt saab ise süüa tehes toituda tervislikult ning maitsvalt.

“Esimesel ülikooliaastal pidin sarnaselt tuhandete teiste tudengitega ümber harjuma, kuna vanematega elades köögis ise suurt midagi korda ei saatnud. Eks alguses oligi toitumine teisejärguline ja üsna tihti tuli käigupealt süüa,” räägib ta.

Kuna noor mees teeb trenni, siis selline suvaline toitumine talle ei sobinud. Ta hakkas ise katsetama ning juba esimesed road tulid julgustandvalt hästi välja. Ootamatult jäigi söögitegemise ja toitudega katsetamise komme noormehele külge.

Loe veel

“Liha peab ikka õige eesti mehe laual alati oma koha leidma,” arvab Toomas. “Kui tõesti raha ei jätku, olen toime tulnud ka muude suurema valgusisaldusega toiduainetega – kodujuustu või munadega. Jahu leidub alati ning piimatooted on külmkapis ikka olemas, nii et kitsal ajal päästab päeva kohupiimakook, omlett, pannkoogid, munapuder või mõni muu pigem lihatu roog.” Peamine, et toidu maitse oleks hea ning toiteväärtus piisav.

“Eksperimenteerige!” soovitab Toomas neile, kel raha vähe. Interneti toel ja julgelt peale hakates saab tema kogemusel igast inimesest vähema kui kuuga mõistlik söögitegija. Või nagu ta ütleb: “Mitut head asja potti pannes ei saa ju ometi midagi katastroofiliselt valesti minna!”

Välja enda eksperiment, tudengipirukas XXL Deluxe, kujutab endast tühjaksroogitud saia, kuhu sisse on pandud üüratus koguses hakkliha, mis on läbi segatud hapukoore ja tzatziki dipikastmega. Pealt juustuga kinni sulatatud ning ahjus krõbedaks lastud − nii lihtne see ongi!

Mõnda uut kiirtoidust

Ent pildigaleriis püüavad pilku veel ühed road – hamburgerid! Neid teevad tublid eestlased ise. Hamburger on teatavasti maitsev, kuid mitte eriti tervislik toit. Sestap ei peljata vaeva küpsetada täisterajahust kukleid ning valmistada ahjus loomalihast biife.

Aega selline kiirtoit ju võtab, aga tulemus tasub katsetajate kinnitusel ära.

Väga oluline on sööjate jaoks kodumaine tooraine – kõik näib olevat hea, mis pärit oma aiast! Ka köögivilju kasutatakse meelsasti ja palju ning üks lahke inimene on koos oma koduse aadressiga üles laadinud ka pildi talveks täis tuubitud keldrist.

Kindlasti meeldivad eestlastele veel mustikad ja kukeseened. Mustikatest tehakse jooke ja torte, kukeseentest kastmeid ja täidiseid. Peale marjade-seente, köögiviljade ja aedviljade armastatakse kodumaist liha ja kala. Üks pere kasvatab isegi ise viinamäetigusid, mida sööb küüslauguvõi ja sinihallitusjuustuga.

Siiski pole kõik nii hirmutavalt peen. On ka neid, kes jäävad truuks lihtsale kodutoidule.

Lääne-Virumaa koduperenaine Tiia Eskor on pannud üles fotosid värskekapsaboršist, kanasupist ja paneeritud lihast.

“Toidud on head, aga piltidel ehk mitte nii uhked nagu mõnedel teistel,” ütleb Tiia oma roogade kohta. Kodused igatahes söövad ja kiidavad. “Suppe oli vähe, sest mõne jaoks pole supp mingi toit,” arvab ta. “Meil lähevad need lõunaks väga hästi! Aga muidu tahab meespere ikka liha.”

Kui rääkida vaesema aja toidust, võiks see Eskori meelest olla kartul – lihakillu kastme jaoks ikka jaksab osta.

“Proovisin ka üht itaaliapärast toitu, mille retsepti internetist leidsin, aga selle juures meeldis mulle lõpuks ainult kukeseenekaste,” tunnistab Eskor ja arvab, et tema jääb pigem talutoidu juurde – nüüd ja edaspidi saab tehtud sülti ja kõiksugu hoidiseid. Vanade läbiproovitud koduste võtete austajaid on veelgi.

Omatehtud koduveiniga loodab Eesti igapäevaelu parandada Mart Salumaa Otepäält. Neile, kes kraadidega rüübet hukka mõistavad, ütleb mees, et lõunamaades saab liitri korraliku brändit seitsme euroga ja veini veelgi odavamalt, kuid see ei too kaasa alkoholiprobleeme.

Mart tahaks aga teada, kellele see kasulik on, kui meil heade jookide aktsiisid aina tõusevad ning inimesed joovad ohtlikku salaalkoholi või lähevad narkole üle. Ta meenutab, et Eesti on narkosurmadelt esirinnas ning loodab, et tema hea koduvein natukegi teist võimalust pakub.

Vohmides tatart ja nuudleid

Lastes silmad üle koerale sünnipäevaks valmistatud hakklihatordist, šokolaadivahust ning spinatist Kataloonia moodi, leiab ka teateid ühest teisest Eestist.

Potitäie tatart keetnud mees lisab pildi juurde mõrult, et erinevalt enamikust esitatud klantspiltidest on see toidukord jõukohane keskmisele Eesti perele, kelle üks liige saab keskmisest pisut kõrgemat palka, teine on töötu ja kaks õpivad.

End Kaarel Keskmiseks nimetav mees lisab, et tatar on ostetud soodushinnaga Säästumarketist ning tänu kõrgele energiaväärtusele vaat et pidupäevaroog. Taustaks lisab mees ka pere eelarve, mille kohaselt jääb nelja inimese toidu- ja muudeks igapäevakuludeks tema palgast 138 eurot.

Samas laadis jätkab Krista, kes on üles pannud pildi kiirnuudlitest. “Tegemist on pealesunnitud valikuga,” kirjutab ta. “Kui raha on vähe, tuleb vahel rämpsugi süüa. Ostad odava kiirnuudlisupi ja sööd seda.” Juhuslikult on tema kiirnuudlid sattunud kauni kodutehtud tordi, Blue Cheese Burgeri friikartulite ja Coleslawi salati foto vahele.

Makaroniparteid esindab ka Urmas, kes kirjutab, et tegu on tavalise tänapäeva säästutoiduga. “Miks sellise toidukorra valisin?” küsib ta ja vastab samas: “Rohkemaks ei ole raha nagu enamikul eestlastel praegu. Toidu valmistasin ise. Eelkeedetud makaronid asetatakse taldrikule ning soojendatakse mikrouunis. Lisatakse ketšup või mõni muu kättesaadav lisand. Kraanist lastakse klaasi vesi. Toidukorda täiendatakse saadaolevate produktidega (siin on lisatud must leib ja suitsuheeringa tükid).”

Ja kus on sööjad?

Tartu Ülikooli etnoloogiaosakonna teadur ja toidukultuuri uurija Ester Bardone ütleb, et päris argist eestlase toidulauda pildigalerii ei kajasta, aga üht-teist räägib küll. Üleslaetud piltidel on toidud kenasti välja pandud ning hoolikalt sätitud, mis on Bardone sõnul kokaraamatute ja toidublogide silmanähtav mõju, kus toite just nii esitletakse.

Toidublogide võidukäik Eestis on tema sõnul eraldi teema – nende populaarsuse ajendiks võib olla soov eristuda massitarbijast ning ise midagi luua.

Bardone sõnul on kahju, et piltidel ei kajastu, kuidas näevad välja vaesuspiiril elavate inimeste söögikorrad. “Meil on ju nii, et inimesed elavad maal kortermajades, kuid maalähedast toitu pole kuskilt osta,” märgib ta.

Huvitav on kookide ja tortide arvukus, mida meelsasti ise sünnipäevadeks tehakse, samas kui mujal maailmas on tavaks haarata kook kaasa kondiitriärist. Ka on hea näha, kui oluliseks ja trendikaks peetakse ise köögiviljade kasvatamist või nende ostmist tuttavalt talunikult.

“Toidukultuuri uurijana on mul kahju, et piltidel on ainult toidud, mitte ka eined ja einestajad,” märgib Bardone ning arvab, et nüüd võiks teha ka piltide kogumise teemal “Kuidas sa sööd?”. Sealt saaks teada, milline meeleolu lauas valitseb, kes ja kuidas ühiselt laua taga on.



ISE TEHTUD AJALUGU

Pildista, mida sööd!

- Selleks et jäädvustada, mida Eesti rahvas 2012. aastal sõi, korraldas Eesti Rahva Muuseum näituse “Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel” raames fotovõistluse “Pildista, mida Sa sööd!”.

- Muuseum otsis vastuseid mitmele toiduga seotud küsimusele: kust tuleb toidu valmistamiseks vajalik tooraine; kuidas toitu tehakse; kuidas, kus ja kellega einestatakse; mida meie toit meist räägib?

- Kampaania kestis 19. septembrist 31. oktoobrini ja kokku postitati 711 fotot.

- 22. novembril teeb ERM saadetud fotodest näituse ning loosib osalejate vahel välja hulgaliselt auhindu.

- Pilte saab vaadata aadressilt omalood.erm.ee.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum