Heiki Nabi taastas usu Eesti maadlusse

 (1)
Heiki Nabi taastas usu Eesti maadlusse
Heiki NabiFoto: Ilmar Saabas

Hiiumaa mehe olümpiavõistlus – möödunud spordiaasta liigutavaim hetk – näitas, et suurte võitjate Lurichi, Jaago, Palusalu, Kotka ja Englase võidud ei hääbu ajalooraamatus üksindusse.

Eesti mees võib maailma maadlusmatil vastaseid murda ka XXI sajandil. Kui mitte veel seitsme aasta taguse MM-tiitliga, siis olümpiahõbedaga suvistelt Londoni mängudelt taastas Heiki Nabi kindlalt usu Eesti maadlusse.

Loodame, et maadlusele nüüd seeläbi ka toetajaid ja tegijaid lisandub. Sest kui üks mees on tõestanud Eesti maadluse võimalikkust tänapäeva spordimaailmas, on seda võimalik kellelgi ka korrata.

Ka Nabi ise usub, et tema edu aitab maadlusel areneda.

“Eesti maadlus vajab arengut, eelkõige järjepidevalt häid tulemusi tiitlivõistlustelt. Seega on meil ikka ja jälle vaja parema tasemega tippmaadlejaid. Kui oleme pidevalt maailma tipus, muutub ka ala tervikuna Eestis popimaks. Kindlasti ei saa unustada treenereid ja noori, kes peavad juba täna seda tööd tuleviku tulemuste saavutamise nimel tegema.”

Palusalu käega mees

Eesti möödunud aasta treener Henn Põlluste meenutas hiljuti, kuidas ta Audentese Spordigümnaasiumis aastate eest Heikiga esimest korda kohtus. Surus noorel hiidlasel kätt ja tundis aastatetagust Palusalu käepigistust.

“Ütlesin kodus abikaasale, et sel poisil on Palusalu käsi. Temast võib veel midagi saada.”

Nii algas Põlluste ja Nabi koostöö. Kogenud matihundi ning treeneri kuues meel ei eksitanud: 2006. aastal tõi Nabi Eestisse pärast 52aastast medalipõuda maailmakulla.

Paljudele võis tunduda see pauguna luuvarrest, kuid tegelikult oli see ühe pühendunud spordimehe töövõit. Üllatuseks toona aga kindlasti tema konkurentidele, kes eestlast kas lihtsalt alahindasid või silmist mööda lasksid.

Nabi meenutab nüüdki, kuidas ta aastate eest Valgevenes järjekordses laagris massaažilaual lamades kuulis massööri ühele kõrvalseisjale ütlevat:
“Ei, see siin ei ole maailmameistri lihas.”

Nabis käivitas see lause vastupidise reaktsiooni. “Ju ta siis ei olnud oma sõrmede vahel tundnud maailmameistri lihast. Ma sain aru, et kunagi ei tohi lasta end mõjutada kellegi teise arvamusest, tuleb alati olla mina ise.”

Aga kullavõidule järgnenud aastad ei olnud kergete killast. Tagasilöögid, ebaõnn, vigastused. Nabile olid need omakorda karastuse ja tõe aastad.

“Kui tee tippu algas, oli see mu jaoks tundmatu maa, töö tippu jõudmiseks tundus tihtipeale liiga raske. Aga ma ei löönud käega ning saavutasin maailma tipu taseme viie aastaga. Pärast seda oli mul olemas kogemus, kui raske võib olla tippu jõuda ja mida on vaja selleks teha.“

Ent pärast MM-tiitlit selgus, et hoopis raskem, kui sinna jõuda, on tipus püsida. “Sa oled kogu aeg sihikul ja sind jälgitakse pidevalt nagu suurimat konkurenti!“

Teha tuli palju õigeid otsuseid ja rohkelt rasket tööd, et tippu tagasi tõusta. “Ütleksin nüüd kindla veendumusega, et minu tee tagasi oli raske, sest pidin selle saavutamiseks kuus aastat tööd
tegema.”

Teekaaslaseks jonn

Kuus aastat medalipõuda pani mehe tahte ja vaimu proovile. Nagu ka Pekingi olümpiapiletist ilma jäämine, mille eest pidas ta vigastusega kahasse viimase hetkeni lootusetut võitlust.

“Keerulisi aegu on tulnud üle elada, kuid sellist mõtet, et löön kõigele käega, pole mul kordagi tekkinud. Ka kõige raskematel hetkedel mitte.”

Nabi tunnistab, et kui vaja, on ta jonnakas ning sihikindel. See aitas tal üle saada ka vahepealsest mõõnaajast. Kui viiendaid kohti tiitlivõistlustel saab mõõnaks nimetada. Paljud sportlased oleksid kindlasti käega löönud. Eesti spordis on ikka olnud selliseid lööjaid, kes kaovad tasahilju kui kevadine lumi.

Kuid Nabi ei jätnud jonni. Usk ja enesekindlus oma valitud tee õigsusse ei hüljanud teda ka kõige mustematel päevadel.

“Arvan, et tippu pürgijatel jääb sageli kõige enam puudu tahtmisest suurt tulemust saavutada. Usust endasse ning loomulikult järjepidevast pühendumisest ja tööst, mis tuleb teha. Ei piisa, kui mingil ajal pühendutakse eesmärgile, ja siis, kui läheb raskemaks, see unustatakse,” tõdeb Nabi, kes omal nahal kõik stsenaariumid läbi teinud.

Loe veel

Lõputud olümpiajärgsed kohtumisõhtud ja külaskäigud, mida tuli kas või juba maadlusspordi huvides teha, said vana aastaga lõpu.

Hoolega harjutama hakates teab ta aga täpselt, mida lähiaastatel muutma peab, et veelgi paremaks saada.

“Kehakaalu pean treeningutega veidi juurde saama, kuid kaal ei tohiks tõusta üle 115 kilo. Muidu võin oma senised trumbid lihtsalt maha mängida. Ka parteri kaitset pean parandama ja samuti oma sooritust parteris. Eelkõige aga on vaja juurde saada võimsust ning selleks on vaja palju treenida.”

Olümpiahõbeda sõnul on tänavune aasta võimsuse kogumisel otsustava tähtsusega. “Just sel aastal tuleb Rio mängudeks valmistumisel õigeid otsuseid teha. Sest 2014 ja 2015 on vaja juba hästi maadelda, et olümpiahooajal tegija olla.”

Et tõusta olümpial ka kõige kõrgemale astmele, vajab ta aga laagreid tugevate vastastega. Nabi loodab, et ehk õnnestub tal pääseda laagrisse Kuubale, kus tugevatest vastastest juba puudust ei ole. “Kui saan harjutada maailma parima mehega, siis peaksin ka ise tugevamaks minema,” kõlab Eesti esisportlase arutlus.

Treener Põlluste on sama meelt. “Kuubal treenivad koos sada tippmeest. Järgmine sada ootab ukse taga, et kui keegi rumaluse teeb, saavad nemad võimaluse.”

Ehk saab jala nn Vabaduse saare ukse vahele ka mees ühelt hoopis väiksemalt saarelt, Hiiumaalt.



MEDALIMEHE NÄPUNÄITED

Heiki Nabi kümme soovitust teel maailma parimaks

- Kindlalt on vaja pühenduda oma eesmärgile, mis tähendab, et tihti peab kõrvale jätma muud toimetused. Sageli tuleb ette olukordi, kus peab valima: kas sport või midagi muud. Kui eesmärk on selgesti sõnastatud, siis valiku tegemisel küsimust ei teki.

- Tuleb uskuda enda eesmärki ja tulemusse. Usul on suur võime. Kas kujutate ette olukorda, et te ei usu millegi saavutamisse, aga saavutate selle?

- Tähtis on järjekindlalt liikuda püstitatud eesmärgi suunas. Alati ei lähe kõik hästi või täpselt nii, nagu tahad, aga ikka tuleb edasi minna. Vahel isegi uskuda olukorda, mis esmapilgul näib uskumatu.

- Kõige alus on tahtmine. Kui midagi väga tahad ja selle saavutamise nimel tööd teed, siis tõenäosus loodetav tulemus saavutada on suur.

- Tuleb korralikult, tervislikult ja mitmekülgselt toituda. Korraliku toitumisega me taastame oma organismi treeningkoormustest.

- Niisama tähtis, nagu on õigesti treenimine, on ka õigesti toitumine ja puhkamine. Need asjad käivad käsikäes.

- Tänapäeva tippsport ei seisne enam ainult füüsilises jõus või treenimises. Veelgi tähtsam on targalt treenida ja oma organismi tundma õppida, sest enda sisse saab ainult inimene ise.

- Peab olema motivatsiooni midagi spordis saavutada, olgu käivitavaks mootoriks kas või kellegi arvamus, et sinust ei saa kunagi tippsportlast.

- Sportlase psüühiline tugevus ei ole vähem oluline kui füüsiline tugevus, sest päris tipus paneb just vaimne tugevus tulemused paika.

- Ära karda raskusi, vaid ole nende eest tänulik, sest need eristavad võitjad kaotajatest. Sportlasteel tuleb alati ette mõningaid tagasilööke. Siis on vaja vaadata tulevikku ja edasi minna.


Maalehel tuleb IV maadlusturniir

Eeloleval nädalavahetusel peetakse Paide spordihallis IV Maalehe ja Maaspordikeskuse auhinnavõistlus vabamaadluses.

Korraldustoimkonna liige Mati Sadam ütles, et võistluste eesmärk on populariseerida Eestimaale palju kuulsust toonud spordiala ja mitmekesistada sportlaste võistluskalendrit.

“Samuti soovime innustada noorsportlasi aktiivsemalt tegelema üldkehalise ettevalmistusega,“ sõnas Sadam.

Seetõttu on võistluste esimesel päeval kavas kehalised katsed, kus tuleb sooritada rippes kätekõverdusi, hüpata hoota kaugust, sooritada kiirusele maadlusharjutus “sillas jooksmine ringis”, läbida nelja joone jooks ja teha nukuheide.

Maadlusturniiril paigutatakse võistlejad vastavalt kehaliste katsete tulemustele.

Võistlusest saavad osa võtta noormehed, kes on sündinud 1996.–1999. aastal ja neiud, kes on sündinud 1996.–2001. aastal. Naiste absoluutkaal on vanusepiiranguta. Nooremad võistlevad treeneri ja lapsevanema eriloal.

Võistluse korraldab Maaspordikeskus koostöös Maalehega ja maadlusklubiga Järvamaa Matimehed.

Võistlustulemused avaldatakse Maalehes, protokollid pannakse üles Maaspordikeskuse kodulehel www.maaspordikeskus.ee.

ML