“Meil oli tõsine mure praktikabaasidega, kuhu 20–30 kokka kaheks kuuks järjest tööle saata,” avaldab Viljandi ühendatud kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus peamise põhjuse, miks kool restorani oma hõlma alla võttis.

Restoran Centrum kuulus hotelli juurde, kuid oli pea olematu klientuuri tõttu hädas ja omanik otsustas eelmisel sügisel kahjumliku toitlustustegevusega lõpparve teha. Kui hotelli omanik pakkus Tarmo Loodusele välja mõtte restoranist kui kooli praktikabaasist, haaras direktor sellest kohe kinni.

Toitlustuseriala õpetaja Ariaane Truu, kes oli varem selles restoranis peakokana töötanud, võttis menüü koostamise ja köögis töö käima lükkamise algul enda õlule. Senise à la carte menüü asemel hakati iga päev pakkuma buffet-lõunat ja sööjad tulid riburadapidi tagasi.

Värske leib oma koolist

Hommikul pakub restoran hotellikülalistele hommikueinet ja õhtul on avatud à la carte restoran. Praktikantide ülesandeks on valmistada lõuna-buffet, kuhu kuulub iga päev üks supp, kaks praadi ja kaks magustoitu, millest üks on kook ja teine pokaalis serveeritav maius. Lõunasöögi hind koos jookidega on 90 krooni.

“Linnarahvas võttis selle väga hästi vastu,” kinnitab Ariaane Truu, kes on nüüdseks taandunud tavapärase toitlustusõpetaja töö juurde. “Vahepeal ei mahtunud kõik soovijad söömagi.”

Tõepoolest, lõuna ajal on 40kohalises restoranis pea kõik lauad pidevalt hõivatud, kuigi tänu buffet-valikule saab toidu ilma ootamiseta kätte. Restorani üheks tõmbenumbriks on keelt alla viiv omaküpsetatud värske leib ja sai maitsevõiga.

Kooli Vana-Võidu õppehoones on lisaks kahele õppeköögile sisustatud ka väike pagaritöökoda. Seal saavad kokaõpilased Vilma pagaritööstuse endise peatehnoloogi Imbi Põrki käe all selgeks pagari- ja kondiitritöö.

Lisaks saiadele ja plaadikookidele valmib seal iga päev laar leiba, mida küpsetatakse nii tavapäraste pätsidena kui ka kakukesekujuliste väikeste leivakestena.

“Sööklas hakati varasemast kaks korda rohkem leiba sööma,” muheleb direktor Tarmo Loodus, kes on kalli leivaahju ostmise üle silmanähtavalt rõõmus. “Poeleiba ei taheta enam üldse, küsitakse hoopis “õiget” leiba.”

Lisapluss on see, et iseküpsetatud leib tuleb poe omast neli korda odavam. See on suur kokkuhoid, sest lõunasöök on õpilastele koolisööklas tasuta. Söökla on ühtlasi koht, kus õpilased saavad enne õpperestorani pääsemist esmase suurköögipraktika.

Raha loetakse hoolega

“Siin on palju huvitavam kui koolisööklas,” kinnitab esimesel kursusel õppiv Merilin Jakson restoraniköögis mandli-vaarika-juustutorti valmistades. “Iga päev saab teha eri toite.”

Enne kokaks õppima tulekut ei olnud Merilin Jakson eriline kokkaja, nagu ka tema kursusevend Eduard Vovkodav. Nüüd seob noormees meelsasti põlle ette ja nendib, et kõige paremini tulevad tal välja soolased toidud.

“Reaalses olukorras ja klientidelt tagasisidet saades õpib rohkem kui kooli õppeklassis,” on direktor Loodus veendunud. Aga kuidas restoran rahaliselt toime tuleb, kui enne otsustati just nõrga majandusliku tulemuse pärast lusikas nurka visata?

“Optimeerime kulusid ja loeme iga päev hoolega raha,” vastab direktor. “Ots otsaga tuleme kokku.”

Tulude suurendamiseks pakutakse ka peoteenindust ehk catering’i firmapidude ning mitmesuguste ürituste toitlustamisel. Turgu solkimata ja sugugi mitte madala hinnaga, nagu direktor rõhutab.

Põhikooli baasil kestab Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis keskhariduse ja kokakutse omandamine 3,5 aastat. Praktikat on igal õppeaastal keskmiselt kahe kuu jagu. Neil, kes ei taha saada restoranikokaks ega suuda omandada keskharidust, on võimalus õppida poolteise aastaga abikokaks. Ligi poole abikoka õppeajast moodustab praktiline õpe ja õppepraktika toitlustusettevõtetes.

Koolis õpetatakse üle 20 eriala, millest osad sobivad ka puudega noortele. Kümnendik 700 õpilasest on erivajadustega, olgu siis tegu kuulmisprobleemide või muuga. Kuna kõik õpetajad on läbinud 320tunnise eripedagoogika koolituse, saadakse hästi hakkama.