Nulli pole seetõttu, et:

- 1. aprillil lõppes naljapeoga IX Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus Viljandis;

- Paul Kunman harib Tartus noori naljapiltnikke;

- Interneti teel toimub Palmett Lukkude huumorivõistlus, milles osalevad ka karikaturistid.

Häda nalja pärast

Samas ollakse kõik koos ikkagi parajas hädaorus, sest:

- noori tuleb peale vähe, Viljandi võistlusel oli neid 24 osalenust kõigest kaks. Õnneks esines üks neist, 23aastane Marko Pikkat,
II peapreemia vääriliselt;

- senised tegijad on üha eakamad, välja arvatud muidugi 81aastane Hugo Hiibus, keda aeg ei võta. Viljandis oli oma loominguga muide platsis ka vägavanameister Roman Ohlau;

- igal ajalehel, kus päevakajalisi pilapilte avaldatakse, on palgalised pliiatsikunstnikud, mis jätab alustajatele vähe ruumi;

- omal ajal suurt populaarsust nautinud ajakiri Pikker ei ilmu aastast 1994, katsed seda sama või mõne muu nime all elustada on nurjunud. Viljar Ansko unistab aga huumoriajakirjast niivõrd, et on sellele isegi nime leidnud. Pilker meenutab nii omaaegset Pikrit, aga sisaldab ühtaegu ka nii “pilku” kui “pilkamist”.

Graafik või mittegraafik?

Loetletud väidetega pole Eesti graafikute hädaorul veel põhi käes. Kui entsüklopeedias leiab mõiste “karikatuur” graafika alt, siis graafikute näitustelt karikaturiste ei leia.

Oma näitust korraldada on aga väga kulukas, tõdeb nukufilmiminevikuga pealt seitsmekümnene Kalju Kurepõld. Pealegi, kui maalikunstnik korraldab näituse, siis võib ta loota, et keegi tema pilte hiljem ostab. Aga kes ostab karikatuure?

Kuna joonistada pole tõepoolest õieti kusagile, tuligi Edmund Valtmani nimelise IX Viljandi karikatuurivõistluse žürii esimehel Jüri Paetil tõdeda, et “joonistamistehnika ei vea mitmetel tegijatel välja”.

Joonistamistehnika tõusis Viljandis päevakorrale seda enam, et võistluse pealkiri oli “Meeletu sõnatukstegev maailm”.

Žürii liige Heiki Raudla, raamatu “Edmund Valtman. Eestlane, kes võitis Pulitzeri” autor, põhjendas teema valikut nii: “Sõnadeta karikatuur kipub Eestis hääbuma, jutt uputab selle ära.”

Päris ära siiski ei uputud

Viljandis nali õnneks teksti ei uppunud. “Osalesid peaaegu kõik Eesti parimad karikaturistid ja tase oli hea,” kinnitas Raudla.

Eesti karikatuuri kirev ajalugu annab siiski lootust. Sellesse loosse kuuluvad Berliini karikatuuri rajaja, Viljandis sündinud ja seal ka surnud Franz Bur-chard Dörbeck, esimene eestlasest Pulitzeri preemia võitja Edmund Valtman (1962, karikatuur ilmus ajalehes Hartford Times), aga ka Edgar Valter, viimastel aastakümnetel joonisfilmile keskendunud Priit Pärn või tänaseni jätkav Hugo Hiibus.

Karikaturistide õnneks on praegu ka masuurikate aeg, kelle üle võib alati head nalja visata. Aga kes on see masuurikas? “See, kes masu ajal rikkaks on saanud,” vastab Heiki Raudla.

Maalehte tuli I eripreemia

Valtmani võistluse I eripreemia sai Maalehes kujundajana töötav karikaturist Heiki Maiberg.

“Auhind tuli tõelise üllatusena,” tõdes mees, kes hoiab käe ning vaimu terava Maalehe “Piibujutu” rubriiki toimetades. Juttudest on valminud ka raamat.

Maibergi karikatuuridest on koostatud album “Grebimised”, koos Heiki Raudlaga (kes pole Viljandi karikaturist ja žürii liige Heiki Raudla) on ta välja andnud Eesti ajalugu lustlikus laadis näitava “Oli selline Eesti”.


EESTI NALJAPILDITIPP

Edmund Valtmani IX karikatuurivõistluse võitjad
I peapreemia: Hiie Ivanova
II peapreemia: Marko Pikkat
III peapreemia: Tarmo Vaarmets

I eripreemia: Heiki Maiberg
II eripreemia: Antu Ott
III eripreemia: Aare Martinson

I ergutuspreemia: Urmas Nemvalts
II ergutuspreemia: Hugo Hiibus
III ergutuspreemia: Kaljo Apri

Žürii: humorist Jüri Paet, karikaturist Viljar Ansko, ettevõtja Matti Looga, karikaturist Heiki Raudla, kunstnik Lembit Küüts.

Võistluse korraldajad: Teet Lindma, MTÜ Viljandi Kunstiklubi president, Viljandi kultuurimaja.

Allikas: karikatuurivõistluse kataloog