Kuidas Eesti esimesed randlastest kolonistid Vaikse ookeani kallastele kanda kinnitama jõudsid

Vabatahtliku laevastiku Nižni Novgorod, millega Eesti randlastest maakuulajad 1898. aastal oma “poolümbermaailmareisile” asusid, jättis võimsa mulje: laev oli 98,8 m pikk, 12,4 m lai ning 7 m kõrge.
Sõit Kaug-Itta oli aga pikk ja väsitav.

Vabatahtlik laevastik oli eriline, poolsõjaväeline kaubalaevastik. Sõidukiiruseks arvestati 11 sõlme. Pardal oli 10 esimese ja 30 teise klassi kajutit ning tekikohti veel 752 inimesele.

Veeti, mida kroonul vaja: sõjaväe varustust, mundrite materjali, sunnitöölisi Sahhalini saarele ja neile vajalikku kraami. Sunnitöölised sõitsid trümmis, rauast puurides, püssimehed valvamas.