Laagris öeldi Tartole: “Meie teid siin ei tapa, kuid piiname niikaua, kuni te ise surete.”
1988. aasta 17. oktoobril saabus Kutšino surmalaagrist vabana koju Eesti üks kangemaid vabadusvõitlejaid Enn Tarto. Kui Nõukogude Liit poleks kokku varisenud, oleks mees laagris hukkunud.
Enn Tarto tunnistati 1984. aastal eriti ohtlikuks retsidivistiks ning saadeti kümneks aastaks erirežiimiga laagrisse ja viieks aastaks asumisele tegevuse eest, millega suur osa Eesti elanikkonnast tegeleb praegu lausa iga päev.
Nimelt võttis Tarto osa “tendentsliku ja laimava informatsiooni kogumisest sisepoliitiliste sündmuste kohta Eesti NSVs ja illegaalselt väljaantava nõukogude riiklikku ja ühiskondlikku korda halvustavaid väljamõeldisi sisaldava kogumiku koostamisest”, seisab kohtuotsuses. Lisaks allkirjastas Tarto mitmeid märgukirju maailma ÜRO-le, lääneriikide ja Nõukogude Liidu juhtidele.
Igaüks, kes tänapäeval internetikommentaariumides või Facebookis poliitilistel teemadel sõna võtab, riskiks Nõukogude kohtu ette sattudes sama karmi karistusega.