„Iga lapsevanem teab vägagi hästi, kui oluline on taskukohane ja hõlpsasti kasutatav lastehoiuteenus mitte üksnes lapse arengu seisukohalt, vaid ka töötavate vanemate jaoks. Ent seni on omaenda lastehoiualased eesmärgid suutnud täita vähem kui iga kolmas liikmesriik,” tunnistas ELi õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse volinik, asepresident Viviane Reding.

„Kui liikmesriigid tahavad saavutada 75% tööhõive taset, mille nad on endale sihiks seadnud, siis tuleb neil kiiresti härjal sarvist haarata. Lastehoiuteenuse pakkumises ei tule näha kulu, vaid investeeringut homsesse.”

Mõlemas vanusekategoorias (0–3 aastat ning 3-aastastest kuni kohustusliku koolieani) suutsid eesmärgi täita ainult kaheksa riiki: Belgia, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaad, Rootsi, Sloveenia ja Ühendkuningriik. Esimeses kategoorias (0–3 a) täitsid eesmärgi ainult kümme liikmesriiki ja teises kategoorias (3 a kuni kohustuslik kooliiga) üksteist liikmesriiki (sh Eesti).

Töö- ja eraelu parema tasakaalustamise poliitika – eriti lastehoiuteenused – on naiste tööhõive edendamise seisukohast otsustava tähtsusega. Seepärast tegi komisjon 29. mail nõukogule kolmanda Euroopa poolaasta (2013) raames ettepaneku soovitada üheteistkümnele liikmesriigile (sh Eestile) muudatusi seoses naiste tööhõive, lastehoiuvõimaluste olemasolu või kvaliteedi ja/või pikapäevarühma kohtade ja lastehoiuteenustega.