Maride kevadpalvus agapairem

„Üks kevadpäev toidab terve aasta“ ütleb mari vanasõna. Ja tõesti, kevad on väga kiire aeg, eriti külas, mil koristatakse õuesid ja aedu, haritakse maad, istutatakse puid ja aedvilju. Selle kõige kõrvalt leitakse endale aga ka hetk jumalike jõudude poole pöördumiseks.

Maridel on tänapäevani säilinud palju rahvausukombeid, kirjutatakse Eesti Rahva Muuseumi blogis. Pühapaikades ja hiites korraldatakse palvuseid nii Mari El vabariigis kui ka teistes piirkondades, kus marid elavad (Tatarstani ja Baškortostani vabariigid ning Sverdlovski, Permi ja Kirovi oblastid Venemaa Föderatsioonis).

Üks toredamaid pühasid on agapairem – kevadpalvus, mis toimub kas enne või pärast suuremaid maatöid, mai lõpul või juuni algul. Tähistamiseks kogunevad külaelanikud agapairem’i hiitesse või kevadpalvuse paikadesse, kaasa võetakse kodus tehtud traditsioonilisi sööke: pannkooke, kohupiimapirukaid, keedetud mune, meevett ja koduõlu – pura. Lisaks söögile tuuakse pühadele puudele kingituseks rätikuid.

Puu ees, näoga päikese poole seistes pöördutakse oma soovidega jumalate poole: tänatakse kordaläinud künni ja külvi eest, palutakse nii head ilma kui kasvuõnne ning soovitakse kaitset halva eest.

Palvuse lõpus toimub ühissöömine – süüakse ohvriputru, maitstakse üksteise pannkooke ja teisi toodud roogi. Mida enam, seda parem, sest vastavalt uskumustele sõltub aasta headus otseselt sellest, mida rohkem inimesi sinu toodud sööki maitsevad.

Rikkalikku pildigaleriid maride kevadpalvusest saad vaadata SIIT.