Mart Laar: süda värises tallesabana, kui ütlesin, et peame laulu- ja tantsupeo siiski ära

“Jaaaaaa!!!” kaikus üle lauluväljaku vastuseks kultuuriminister Paul-Eerik Rummo rõõmsale hüüdele, et eks läinud ju seitsmendal noortepeol kõik hästi korda. Osalistel polnud siis aimugi, et tegelikult oli kogu noortepidude tulevik toona noateral seisnud.

Õigupoolest oleks pidanud VII noorte laulu- ja tantsupidu toimuma 1992. aastal, kuid just iseseisvuse taastanud Eesti riigi rahaline seis oli nii halb, et pidu lükati aasta jagu edasi. Kui kultuuriminister Paul-Eerik Rummo seda valitsuses uuesti meenutas, polnud asjad sugugi paremaks läinud.

“Loomulikult ei olnud hinge vaakuval riigil peo jaoks punast sentigi varuks,” tõdeb toona peaministri ametis olnud Mart Laar. Teisest küljest polnud küsimus ainult ühes peos, vaid selles, kui tõsiselt oma kultuuri üldse võtame.

“Mõtlesime, et kui pärast edasilükkamist peaks pidu üldse ära jäetama, oleks noorte laulu- ja tantsupidude traditsioonil kriips peal,” meenutab Laar.